Hingamisterapeut Monika Palm: elu ongi lihtne, kui me seda enda jaoks keeruliseks ei ela
Suvi on olnud puhkusteaeg, inimesed on saanud võtta elu veidi vabamalt ja nautida loodust. Nüüd on aeg hakata ennast talveks ette valmistama, lapsed lähevad kooli. Mis on see nipp või nõuanne inimestele, kuidas võtta suvi kokku ja tõmmata end tõsisele sügiserajale?
Hästi puhanuna ollakse üldjuhul vaba häirivatest mõtetest ja ülereageerimistest, mis tavaliselt inimestes pingeid tekitavad. Kui pingeid siiski veel on, siis saame end hingamisega avada, et võtaksime tööle või kooli minekuga seotud olukorrad kergemini vastu. Tegelikult on võimalik väga hästi ise ennast suunata, et asjad paremini toimiksid. Saame energiat koos kavatsusega läbi hingamise suunata millegi loomisele, näiteks kergusega töisesse ellu naasmisele. Inimene peaks teadvustama eelkõige seda, mida ta soovib läbi hingamise endas avada ja kuhu energiat suunata.
Hingamisega saame avada, luua ja suunata energiat. Me saame seda suunata sellisel viisil, et asjad, mis on meie ümber või meie ellu tulemas, hakkaksid meie jaoks toimima parimal moel. Neid võimalusi, mis elus on või võivad tulla, on palju erinevaid. See, mida oleme suutelised enda jaoks vastu võtma, sõltub hästi palju sellest, kuidas me hetkel suhtume olemasolevasse. Seega, kui loome endale teadliku kavatsuse, näiteks minna tööülesannetesse sügava rahulolu, tasakaalu ja rõõmuga, siis need sündmused, mis tulema hakkavad, on kindlasti teise kvaliteediga kui siis, kui inimene on ärritunud või närviline. Samamoodi ka kooliminek.
See, kuidas me asjadest mõtleme või kuidas neisse suhtume, mõjutab seda, kuidas me neid kogeme ja kuidas neid olukordi tajuma hakkame. Mõtete teadlik suunamine ja vajadusel ka raskete ärritavate mõtete endast väljapuhastamine on kindlasti see, mis aitab väga tasakaalukalt ka töö- või kooliellu naasta.
Kuidas neid mõtteid puhastada või endast korrektselt välja saada?
Olen hingamisterapeut ja oma töös puhas praktik. Ma kasutangi tegelikult töös erinevaid meetodeid, mis minu jaoks ja minu arvates on hästi toiminud. Kõik meetodid lihtsalt pole sügavamalt mind puudutanud, kuigi olen hästi uudishimulik ja palju õppinud. On teatud hingamisviisid ja teadliku hingamise harjutused igapäevaseks kasutamiseks, mis on lühikesed, igaühele kodus kasutatavad ja suhteliselt lihtsad. Elu ongi lihtne, kui me seda enda jaoks keeruliseks ei ela. Inimesed mõnikord arvavad, et peab tegema palju keerulisi asju selleks, et midagi muuta. Tegelikult pole vaja. Võtame kasvõi lihtsa hingamise. Enamasti inimene isegi ei mõtle, miks ta hingab või kuidas ta seda teeb. Tegelikult peaksimegi õppima tähele panema, kuidas me hingame.
Miks on hingamine oluline? Hingamisharjumused mõjutavad märgatavalt meie kõigi füüsilist ja vaimset tervist ja heaolu. Hingamine on meie eluvajaduste seas kõige olulisem. Me hingame küll, aga kuidas me hingame? Kas me hingame kvaliteetselt, piisavalt sügavalt või mitte nii väga kvaliteetselt ehk pindmiselt? Sellest sõltub, kuidas me ennast tunneme. Saame hingamisega mõjutada seda, kuidas me end tunneme või kuidas meie keha parajasti funktsioneerib. Kui õpime hingamist teadlikult suunama, siis see on füüsilise keha, meele ja emotsioonide muutmise, energiataseme tõstmiseks üks kõige lihtsamaid, võimsamaid ja kättesaadavamaid meetodeid. Vähemalt minu arvates.
Keha ja meel pole kaks eraldiseisvat funktsioneerivat süsteemi, vaid tervik, mis reageerib nii välisele kui ka sisemisele keskkonnale. Mõtted ja tunded mõjutavad vahetult füüsilist tervist, heaolu ja kõiki meie kogemusi. Hingamine on lüli keha ja meele vahel. Hingamine näitab, kuidas me suhestume hetkel mingitesse olukordadesse. Näiteks kui ärritume või erutume, siis hingamine läheb tihtipeale kiiremaks ja keha pingesse. Kuna keha on elav süsteem, mis loob end pidevalt uuesti, siis saame sellise teadliku või vabastava hingamisega muuta hingamisviise või -mustreid, mis mõjutavad seda, kuidas me end tunneme. Näiteks kui oleme ärritunud, et end rahustada mingites situatsioonides. Või näiteks teeme hingamisharjutusi siis, kui me ei tunne end füüsilises kehas hästi. Hingamine aitab avada muutusi ja tervenemist nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Seega selline lihtne viis kasutada teadlikku hingamist võib avaldada meile päris suurt positiivset mõju.
Hingamine ja tervis — võib sinna vahele panna võrdusmärgi? Või vähemalt kiire noole, et õigesti hingamine tagab mingil või väga suurel määral hea kehalise tervise.
Just, täpselt nii ongi. Erinevate hingamisharjutuste praktiseerimine aitab väga hästi saavutada seda, et oleme parema tervise juures, keha terveneb, haigusseisundid ja -sümptomid võivad hakata muutuma ja keha paremini funktsioneerima. Siin on ka väga erinevad põhjused, miks see nii on. Toon mõned välja.
Hingamise kõige olulisem funktsioon on viia keharakkudesse ja -organitesse hapnikku ja toitaineid, aga ka väljutada jääkaineid ja toksiine. Lisaks toetab hingamine ja soodustab üsna ainulaadselt inimlikku omadust: rääkimisvõimet ja väljendamisoskust. Seda on võimalik avada ja muuta hingamispraktikatega.
Hapnikuta sureksid keharakud mõne minuti jooksul. Seega see on pidev protsess. Pindmise hingamise korral ei saa keharakud piisavalt hapnikku, samamoodi ei jõua kõik toitained sügavatesse keharakkudesse. Näiteks pindmine hingamine võib avaldada kehale sellist mõju, et muudab organismi happeliseks. Hingamisega saab reguleerida keha aluselise happelisuse tasakaalu. Kui keha läheb happeliseks, siis see on hea pinnas viirusbakterite arenemiseks. Kasvaja ja vähiga seotud rakumuutused on väga sageli seotud sellega, et seal pole piisavalt hapnikku. Kui pole hapnikku, pole ka piisavalt toitaineid. Seega, me saame mõjutada sügava hingamisega kehaga sellise tasandi tervenemisprotsesse. Pindmine hingamine soodustab paljusid kroonilisi stressiga seotud tervisehädasid.
Hapnikupuudus ehk pindmine hingamine on seotud kogu keha funktsioneerimisega. Lisaks mõjutab see närvisüsteemi. See on väga selgelt tuntav, kui teeme mõnda lühikest teadliku hingamise harjutust. Võid märgata, et rahuned — see on üks märk, kuidas saame hingamisega mõjutada närvisüsteemi.
Hingamine loob ka teatud energiavoo, mis hakkab vabastama kehast pingeid. Pinged on sageli seotud ülemõtlemisega, ka liigsete emotsioonide ehk reageerimistega. Meie mõtlemisviis teatud olukordades tekitabki spontaanselt ründamis- või põgenemisreaktsiooni, mille tagajärjel keha läheb hästi pingesse.
Hingates on võimalik lahustada need mõtted ja mõtteviisid, mis panevad meid kaitsval moel käituma. Lõdvestume ja oleme suutelised palju lihtsamini kõiki uusi olukordi vastu võtma. Lõdvestunud seisund on eelduseks, et läheme eesootavatest väljakutsetest lihtsamalt läbi.
Kui väga raske on välja hingata, näitab see, et kehas on palju pingeid, mida see ei lase vabaks. Kui on raskusi väljahingamisega, siis on häiritud jääkainete, toksiinide ja ainevahetuse jääkproduktide kehast väljutamine, mis mõjutab kogu keha funktsioone ja tervist.
Teaduslikult on tõestatud, et suur osa haigusseisunditest on seotud psühhosomaatikaga. Praegu võib väga palju kuulda, et meditsiin ei leia põhjuseid, miks üks või teine haigusseisund on tekkinud. Enamasti ongi suur hulk sellest seotud psühhosomaatikaga ehk emotsioonide, mõtete, uskumuste ja reageerimistega. Neid on võimalik läbi hingamisprotsesside ja -harjutuste hakata vaikselt vabastama. Seisunditesse leevendust on võimalik tuua teadliku hingamisega. Seda saab teha ka üksinda kodus. Kuid väga sügavate teemadega tegelemiseks on vabastava hingamise väga sügavad protsessid, mida ma ei soovita kodus teha, kui puudub pikaajaline kogemus või on olnud palju stressitekitavaid või traumaatilisi sündmusi elus. Vabastava hingamisega saab tegeleda kas grupis või individuaalselt terapeudi juures.
Milliste tervisemuredega on teie juurde vabastavasse hingamisse pöördutud ja olete näinud, et sellest on kasu?
Hästi levinud on stress ja ärevushood. Vabastava hingamisega on võimalik nendest vabaneda, samuti ka depressiooniga seotud teemasid lahti harutama hakata. Ühest vastust või lahendust kõikidele küsimustele pole, iga inimene peab ilmselgelt leidma enda jaoks sobivaima meetodi, aga hingamine on üks võimalustest. Samuti on minul kogemusi astma puhul, kus on vabastava hingamisega saadud väga palju leevendust. See ei pruugi olla igaühe jaoks, kellel on astma, aga mina olen seda oma töös näinud kogenud. Näiteks ka selliste raskemate seisundite puhul nagu vähk on minu praktika kohaselt vabastav hingamine toetava teraapiana kindlasti väga hea. Keha vajab tervenemiseks hapnikku.
Loomulikult on läbi vabastava hingamise võimalik saada teadlikuks sügavatest psühhosomaatilistest põhjustest, mis on üldse need haigusseisundid loonud. Meid mõjutavad peale mõtete, tunnete, hoiakute, uskumuste ka eluviis, keskkond, kuhu oleme end elama sättinud. Vabastava hingamisega on võimalik saada teadlikuks sügavamatest põhjustest, mis võivad olla seotud seisundite tekkimisega ja hakata tegema elus vajalikke muutusi. Kui haigusepõhjused vabastame, siis käivitatakse teatud muutuste ja tervenemise protsess füüsilises kehas ehk keha saab võimaluse terveneda. Seega hingamise mõju on ilmselgelt palju suurem, kui võib-olla enamik inimesi arvab.
Palun kirjeldage mõnda väga lihtsat harjutust, mis sobiks kõigile ja aitaks rahu säilitada. Midagi, mida saaks nii vaimse kui ka füüsilise tervise huvides iga päev ise teha.
Üks harjutus on tõesti hästi lihtne ja lühike. See mõjutab füüsilist tervist, reguleerib vererõhku, sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi, samas rahustab, loob ühenduse keha, südame ja mõistuse vahel ning aitab rahuneda, tulla endasse. Sellel on hästi palju erinevaid funktsioone. Seda kutsutakse lülisambahingamiseks, aga tegelikult see aitab välistada negatiivseid mõtteid, puhastab välja kõik negatiivsed mõtted ja käitumismustrid. Hingamisharjutus aitab heaks enesetundeks vajalikul eluenergial voolama hakata ja paremini keskenduda.
Harjutus on järgmine:
Istu mugavalt. Võib istuda rätsepistes. Istuda sirge seljaga. Pärast harjutuse lõppemist mitte kohe püsti tõusta, vaid võtta aega endaga olemiseks. Kes tahab teha edasi oma meditatsiooni, siis võib ka sellega ühendada. Huuled on kergelt koos. Hinga mõned korrad sügavalt läbi nina või kuni meel ja keha rahunevad. Sulge silmad ja hakka mõttes hingamist jälgima. Hingad tavapäraselt, lihtsalt jälgi hingamist ja suuna kogu tähelepanu keha sisemusse. Kujuta ette, et keha on seest tühi. Nahast seespool on läbipaistev õhk. Kujuta nüüd ette, et sa ei hinga mitte ainult läbi ninasõõrme, vaid tõmbad õhku sisse ka igast nahapoorist. Kui läbi nahapooride sisse hingad, kujuta ette, kuidas sinu sisemine ruum väljapoole avarduma hakkab. Taju õrna avardumistunnet, justkui oleksid õhupall. Välja hingates taju, kuidas sisemine ruum jälle kokku tõmbub ja lükkab välja kõik, mida enam ei vaja. Jätka nii hingamist ja ettekujutamist. Kujuta ette nahal miljoneid tillukesi poore, millest korraga väljuvad kõik kehamürgid ja kogu negatiivsus, mis on sinusse kinni jäänud. Kujuta ette oma sisemises tühjas ruumis ühte peenikest valget toru, mis ulatub sinu pealaest lülisamba alumise punktini. Jälgi hingates seda toru. Kui nüüd sisse hingad, siis kujuta ette, et valgus liigub mööda toru üles, pealaeni välja. Väljahingamisega näed valgust torus alla liikumas. Sisse hingates kujuta ette, et valgus liigub mööda toru üles ja välja hingates liigub valgusvoog mööda toru alla. See valguskiir ongi koos hingamisega puhastav. See puhastab välja kõik negatiivsed mõtted ja käitumismustrid. Nüüd keskendu rohkem väljahingamisele ja jälgi, kuidas iga välja hingamisega hõlmab alla suunduv valgus sinus üha suurema ruumi. Las see valgusvoog haarab ka kaasa kõik negatiivse, mis sinus on, nii füüsilise kui ka emotsionaalse. Las see valgus kannab su alla ja kehast välja. Kujuta ette, kuidas kõik mürkained väljuvad kõikidest kehapooridest. Jätka seda hingamist viis minutit. Lõdvestu ja ava aeglaselt silmad.
Seda harjutust võib teha iga päev ja seda aega pikendades, kui kogemusi juurde tuleb.
Hingamise mõju tervisele
- Mõjutab keha, meelt ja emotsioone
- Rahustab ülemõtlemist, emotsionaalset ülereageerimist
- Vabastab füüsilistest ja emotsionaalsetest pingetest
- Varustab keha hapniku ja toitainetega
- Hingamisel on keha jääkainetest ja toksiinidest puhastav toime
- Hingamine reguleerib aluselist ja happelist tasakaalu
- Nina kaudu hingamine kaitseb keha, puhastades sisse hingatavatest pisikutest, tolmust, saastast jms, mis on kehale kahjulikud
- Hingamine aitab vabaneda ülereageerimistest
- Vabastab psühhosomaatilisi põhjuseid ja sümptomeid
- Hingamine loob heaolu
- Läbi hingamise saame kuulata keha ja meele sõnumeid
Nõuanne! Hinga pikemalt välja!
Kui me muudame väljahingamise teadlikult pikemaks ja hingame pikemalt välja, siis see aitab vabastada pingeid. Miks? Väljahingamine mõjutab uitnärvi ehk vaagusnärvi, mida kutsutakse heaolunärviks. Seega saame hingamisega mõjutada lihtsalt füüsilist, emotsionaalset heaolu. Neid teaduslikult uuritud seoseid võiks tuua palju, sest neid on praeguseks palju uuritud.
