Puuke peab kartma ka sügiskuudel! Kui kaua puugid veel täpselt aktiivsed on?
KODUTOHTER: Ekslikult arvatakse, et sügisel puugihaigusi ei saa, sest puugid on ohtlikud ainult mais-juunis. Tegelikult püsib puugioht kuni külmade saabumiseni. Sama kaua püsib ka võimalus nakatuda. Kuidas olla kindel, et sa ei ole nakatunud puukentsefaliiti või -borrelioosi? Millised on põhilised sümptomid ja millal tasub teha analüüsid?
Puugi saamiseks ei pea tingimata metsa minema, vaid piisab maakodus toimetamisest või pargis pikniku pidamisest. Puukide kõrghooaeg kestab maist oktoobrini. Nad on aktiivsed siis, kui õhutemperatuur on üle 5 kraadi.
Üle maailma on teada kümneid puukidega ülekantavaid haigusi, kuid kõige sagedasemateks on puukentsefaliit ja -borrelioos. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulub puukentsefaliidi leviku poolest Euroopas tippu. 2018. aastal registreeris terviseamet 85 puukentsefaliidiga nakatumise juhtu ning seetõttu pannakse kõigile südamele, et puukentsefaliit on raske haigus, mille vastu tagab kaitse vaid vaktsineerimine.
Kaks ohtlikku haigust
Entsefaliiti ehk peaajupõletikku tekitab viirus, mida puugid eritavad verre süljega. Haigus kulgeb sageli kahefaasiliselt. 1–2 nädalat pärast puugihammustust ilmnevad viirusega nakatumisel gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaluga. Vaevused kestavad kuni nädala, misjärel enamik inimestest paraneb.
Haigus ägeneb ligikaudu igal kolmandal nakatunul: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, valguskartus, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ägenemise korral peab kindlasti arsti poole pöörduma, kuna entsefaliidi põdemise tagajärjed võivad olla äärmiselt rasked.
Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi on kõige sagedasem puukidega leviv haigus Euroopas ja Eestis. Selle vastu ei saa vaktsineerida.
Kui puukentsefaliidi puhul kandub viirus edasi puugihammustuse hetkest, siis borrelioosipisiku saamiseks kulub mitu ööpäeva või kauemgi. Seega tuleb sisseimenud puuk nakatumise vältimiseks võimalikult kiirelt eemaldada. Haiguse varajane avastamine on ülitähtis, sest ravile allub see enamasti hästi.
Kuidas borrelioosi ära tunda?
Puukborrelioos võib põhjustada naha, südame, liigeste ja närvisüsteemi kahjustusi. Haigustunnused ilmnevad 1–2 nädala pärast, vahel isegi kuid hiljem. Borrelioosi nakatumisele viitab hammustuskohta tekkinud kindlapiiriline, vähemalt 5 cm diameetriga punetav laik ehk erüteem, mis tasapisi laieneb. (Tasub teada, et kiiresti tekkiv ja päeva-paariga mööduv punetus ei ole enamasti seotud borrelioosiga). Samas ei pruugi kirjeldatud nahalöövet alati tekkida.
Puugiga üle kantud haigustele võivad osutada ka palavik, peavalu, liigeste paistetus või valu ja lihasevalu. Selliste nähtude korral tuleks pöörduda arsti poole.
Hilisemas staadiumis võib borrelioosi tagajärjel tekkida näonärvi halvatus, ninatiivale või kõrvalestale sinakas-punakas valutu sõlm, liigesepõletik ning vahel kaasneda ka ajukelmepõletik ehk meningiit.
Loe edasi Kodutohtri septembrikuu numbrist või portaalist kodus.ee
