“Tänane Eesti ühiskond eeldab, et mees oleks ühelt poolt väga maskuliinne, aga teiselt poolt eeldatakse, et ta oleks ka väga hoolitsev, õrn, osavõtlik jne, tüüpiliselt feminiinseteks peetud omadustega tegelane ehk praegu on tekkinud suur lõhe valitsema hakanud eelduse tõttu, et mees oleks korraga kõike,” tõdeb ta.

Punab väidab, et seda on järjest intensiivsemalt eeldatud viimase kümne aasta jooksul. “Kui tahad bioloogiliselt väga võimast meest, siis sa ei saa ühtlasi eeldada, et leiad kõrvalt ka pehmuse, empaatilisuse ja intellektuaalsuse — sa ei saa ühelt mehelt kõike korraga!” põrutab ta. “Massimeedia mõju on suur ja sealtkaudu on kujundatud huvitav meheideaal, mis pole eriti realistlik."

Skandinaavias, Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal on Punabi sõnul mees juba teistsugune ja selliseks on muutumas ka meie noorem põlvkond. "Mees ise ongi ümberdefineerimisel," kinnitab ta. "Kui ümberdefineerimise alus on see, et klassikaline maskuliinsus väheneb ja pehme maskuliinsus suureneb, siis muudab see paratamatult ka seksuaalsuhet, üldse partnersuhet. Tekib tasakaaluhäire, kui me eeldame suurt, kõva, alati seksiks valmis peenist ja palju spermatosoide pehmolt mehelt. Uuelt põlvkonnalt ei saa seda nõuda. Uus maskuliinsus on Eestis juba olemas, aga püsib ka vana klassikaline maskuliinne kultuur ja selle pinnalt on tekkinud palju konflikte."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena