Kas kooselu alkohoolikuga on üldse võimalik? Kindlat vastust sellele küsimusele pole, aga on mõned variandid...
Leidub paare, kus abikaasa, vastupidiselt teiste soovitustele alkohoolik maha jätta, jääb tolle kõrvale ning küsib endalt: kuidas küll teda aidata? Mida teha, et kallis inimene ellu tagasi tuleks? Ühtset vastust nendele küsimustele kahjuks ei ole. Ometi on mõned variandid, mis võimaldavad jääda kalli kõrvale tema kannatustes, seejuures ka ise ellu jäädes.
Aita ennast ise
Kuni inimene ise ei taha alkoholismist vabaneda, siis on katsed teda aidata asjatud. Ta teab ise küll, et tema eluviisid on hukutavad ning sel juhul tugevdab teiste surve vaid ta soovi maailma eest pudelisse peitu pugeda.
Alkohoolik joob erinevatel põhjustel. Isegi, kui oled neist põhjustest teadlik ning räägid neist temale, on võimatu teda silmapilkselt tervislikele eluviisidele tagasi tuua. Vajadusele, et tuleb joomine lõpetada, peab alkohoolik iseseisvalt tulema. Lähedaste ülesanne on aga valmistuda päevaks, kui ta nõustub raviga.
Saates oma lähedast teel tervenemise poole ei tohi unustada ka ennast. Sellise inimese kõrval olemiseks läheb tarvis palju jõudu. Viibides alalises hirmus, et ta alustab jälle, võib ohtu seada nii oma hingelise kui ka füüsilise tervise.
See ei tähenda sugugi seda, et ta tuleb kirja panna spetsialisti juurde või kokku leppida esimene kohtumine grupiga. Seda peab alkohoolik ise tegema! Ent lähedased võivad abiks olla tema kõrval viibides, teda kõikides ravi etappides toetades ning haiguse retsidiividega kohtudes.
Teda ei pea sundima oma haigust tunnistama
Põhjusi, mis panevad inimesed jooma, on palju. Selleks võib olla geneetiline eelsoodumus või soov põgeneda eluraskuste eest. Aga ka keerulised suhted perekonnas ning samuti ümbruskonna mõju. Sõltuvuse arenemise mehhanismid on keerulised, ent me püüame neid seletada maksimaalselt lihtsalt.
Sisendades endale, et ta on lihtsalt nõrga tahtejõuga või peites ära pudeli, eitavad lähedased sageli probleemi kogu keerukust ning kaitsevad end selliselt negatiivsete emotsioonide eest.
On kombeks arvata, et alkohoolik lihtsalt peab endale oma probleemidest aru andma. Liigne sundimine viib aga selleni, et alkoholi pruukiv partner tunneb end alandatuna ning vabaneb ebameeldivatest tunnetest oma harjumuspärasel moel.
Kuidas alkoholismi ära tunda?
Seda haigust ei määrata joodu koguse põhjal (paljud inimesed joovad regulaarselt ja suhteliselt palju, ent ei ole alkohoolikud), vaid suhtumise kvaliteedi järgi, mis on tekkinud inimese ja alkoholi vahel. Need on sõltuvuslikud suhted.
Alljärgnevalt on ära toodud alkoholismi tunnused. Kui on olemas kasvõi kolm nendest, võib rääkida haiguse algusest.
- Alkoholi juuakse sageli suurtes kogustes või läheb selleks kauem aega, kui inimene oli plaaninud.
- Inimesel on pidev soov vähendada alkoholi tarbimist. On olnud mõned edutud katsed seda teha.
- Palju tähelepanu kulub tegevustele, mis on seotud alkoholi hankimisega, selle tarbimisega ning pärast joomist normaalsesse seisundisse naasmisega.
- Inimene on sageli alkoholi mõju all samal ajal, kui peaks oma kohustusi täitma. Tähtsad elusfäärid jäävad tähelepanuta või siis nendega tegelemise aeg jääb tänu alkoholi joomisele lühikeseks.
- Inimene jätkab joomist, vaatamata selletõttu üles kerkivatele probleemidele (pereriiud, depressioonid, haiguste ägenemine, probleemid tööl).
- Vajadus dooside suurendamise järele saavutamaks joobesoleku seisundit.
- Alkoholi tarbimine pohmelli kergendamiseks.
Oma isikliku rolli mõistmine
Oluline on tähelepanu pöörata sellele, millisteks kujunevad alkohooliku suhted lähedastega. Olukord perekonnas pole viimane faktor, mis tekitab inimeses soovi juua.
Paraku võib draama kasulik olla alkohooliku partnerile. Teda võib võluda ohvri roll ja võimalus hooldaja olla. Enamgi veel, mõte enda tähtsusest partneri elus võib sundida abikaasat lausa provotseerima alkohoolikut ajal, kui too üritab joomisest hoiduda. Ta võib osutada otsekui juhuslikult alkoholi letile või jätta pudeli külmikusse.
Miks elatakse koos alkohoolikuga?
Soov juua ja soov elada koos alkohoolikuga sarnanevad teineteisega. Mõlema soovi puhul on inimestel millestki puudus.
Inimene püüdleb selle poole, millest on ilma. Tutvuse alguses võib kallima suust kuulda, et ta ei oska elu ilma armsamata ettegi kujutada. Seda kuulda on meeldiv, ometi on see tegelikult šantaaž: kui sa jätad mu maha, ma suren. Sellisel inimesel on vajadus, et keegi viiks teda elus edasi ning päästaks pidevalt. Jätnud alkohooliku maha, hakkab abikaasa tundma, et tema elu pole enam nii kangelaslik.
Millega seletada vajadust oma risti kanda?
Siin on tegemist vähese mõtlemisega. Alkohooliku potentsiaalne abikaasa võib ihata austust. Samas annab elu koos alkohoolikuga talle põhjuse kurta teistele oma saatuse üle ning saada neilt siis raasuke imetlust. Paljud alkohoolikute naised aga lausa hindavad oma ristikandja staatust, mis ju tegelikult on kannatuste rada, ent ometi rahuldab eneserealiseerimise vajadust. Ning mõte: „Mitte keegi ei suuda seda teha peale minu“ sunnib selliseid inimesi tundma end kõikvõimsatena.
Kas selline inimene on võimeline aitama alkohoolikust abikaasat?
Kaassõltlastest inimesed on seesmiselt huvitatud sellest, et partner jooks. Sel juhul vajavad mõlemad spetsialisti abi. Kui aga alkohooliku abikaasa ei näe mõtet sellistel suhetel, kui tal pole välja kujunenud kaassõltuvust, siis võib ta partnerile anda mõista, et too on üleliia jooma hakanud. Mõistlikum on seda teha siis, kui alkohoolik veel häbeneb oma käitumist. Oluline on näidata sõltlasele, kuidas tema käitumine hävitab seda, mis tema jaoks on väärtuslik — tervis, töö, sissetulekud, suhtlemine, laste elu. Talle tuleks pakkuda uusi väärtusi, hobisid ja mõtteid. Alkohooliku abikaasa, kes leiab endas jõudu seda teha, aitab armsamal terveneda.
Tagasi ellu
Tarvis on luua autonoomsus seal, kus alkohol loob kaassõltuvuse. Kui partner pöördub tagasi ellu, tekib abikaasal soov temaga ühineda. Nüüd on vajalikud teistsugused variandid — käia kinos, kohtuda sõpradega, reisida. Ning kallimaga peab rääkima mitte alkoholist, vaid sellest, mis toimub sees, oma tunnetest, olgu need vaid jõuetus ja nördimus. Sel juhul ta ei pea end kaitsma, vaid ta lihtsalt kuulab ära.
Teadvustada endale, et ta nüüd ei joo enam
Loobumine alkoholist pole kahjuks veel raskuste lõpp. Isegi siis, kui partner on kaua seda hetke oodanud, ei pruugi ta valmis olla kohtumiseks selle isiksusega, kes on end pudeli taga peitnud. Halb tuju pole ainus ebameeldiv muutus endise alkohooliku käitumises ning selleks tuleb valmis olla.
Jäänud ilma pidevast tähelepanust, võib joomise lõpetanud inimene hakata seda teiste meetoditega püüdma. Näiteks skandaalidega perekonnas ja tööl. Parim viis lähedase inimese aitamiseks tema uues elus, on anda talle võimalus end ühiskonnas ja perekonnas uuesti leida. Kui tal oli enne vaid alkohooliku roll, siis alkoholist loobumisega peab ta olema taas abikaasa, kolleegi või lapsevanema rollis, et saavutada tasakaal juba normaalses terves elus.
Lahkuda või jääda?
Mida teha, kui armastatud inimene hävitab ennast ja oma suhteid? Mis oleks tema jaoks parem? Kas lahkuda või jääda?
Paljud teavad isiklikust kogemusest, et etteheited, karjumine ja pisarad ei aita eriti. Jääda ja kannatada pole ka just parim väljapääs. Vahel on parem öelda, et armastad teda, ent enam ei suuda niiviisi elada. Ning seejärel lahkuda. Lahkuda tõeliselt, mitte vaid ähvardada või šantažeerida. Sõltlane vajab sageli just sellist kriisi.
Ent lahkumine võib olla väga keeruline. Vahel on palju raskem näha teist meeleheites kui joobnuna. Kui aga siiski ollakse otsustanud jääda, peab oskama ka ennast hoida ja kaitsta. Näiteks võib nõuda partnerilt mõistlikku miinimumi: mitte täiesti muutuda, vaid muuta oma käitumist ja harjumusi, mis eriti haiget teevad.
Kuidas ka elu ei kujuneks, peab endale aru andma, et üksnes armastusest ei piisa selleks, et paar elaks, areneks ja oleks õnnelik. Võib kedagi armastada ning lõpuks rikkuda tema elu. Vahel on hädavajalik kõigele sellele mõelda, et suuta taas õnnelik olla. Kas selles liidus või kusagil mujal.
Allikas: Psychologies.ru
