“Kuna mu vanemad on lahutatud, on mul juba sellevõrra topelt rohkem jõulupidusid. Ühe perekonna juures, teise perekonna juures ja siis veel emaga eraldi, sest millegipärast ei ole tema jaoks vanaema juures need niiöelda õiged jõulud. No see selleks, kolm jõulupidu ei ole ju veel midagi.

Aga ka minu elukaaslase vanemad on lahutatud ja nendel on samasugune süsteem — ühtede vanavanemate juures, teiste vanavanemate juures, ja siis veel kellegi kolmanda juures eraldi. Ja otse loomulikult peavad kõik need jõuluistumised toimuma täpselt ühel nädalal. Muidugi on tore sugulasi näha ja kõigiga koos aega veeta, aga mingis mõttes rikub ühelt peolt teisele minemine ja meeletutes kogustes söömine kogu jõulurõõmu ära.

Eriti hull on asi minu perekonnaga. Juba oktoobri alguses pannakse paika kuupäevaliselt ja kellaajaliselt, millal jõulupeod toimuvad ja mitte mingisuguseid järeleandmisi ei tehta. Selline korraldus aga ei sobi minu elukaaslase perele, sest nemad on harjunud tegema asju spontaanselt. Eelmine aasta oligi solvumine, kui mina ettevaatlikult mainisin, et 24, 25, 26 kuupäev on juba minu pere poolt broneeritud.

See kõlab jube nõmedalt, aga millegipärast ongi mu perekond arvamusel, et kes ees, see mees. Et kui nemad ütlevad oktoobris, et see kuupäev on detsembris pidu, siis nii ongi. Aga mina tahaksin see aasta veeta 24. detsembri üldse oma elukaaslasega kahekesi, kuid ma ei kujuta ette, kuidas seda ettevaatlikult oma perele mainida, sest ma juba tunnetan seda draamat, mis sealt tulla võib.

Ma väga tahan oma ja oma elukaaslase peredega jõulude ajal aega veeta, aga kuus järjestikust pidu ületab kõik minu piirid. Kogu rahulik jõulumaagia on kadunud ja asendunud ärevusega, kes, millal ja kui kaua saab meiega aega veeta ning minu meelest ei ole see normaalne.

Palun andke nõu — kuidas seda jõuluhullust vähendada ilma kedagi solvamata?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena