Järjest rohkem märkan tšehhide vabameelset suhtumist kõigesse sellesse, mis puudutab keha, alastiolekut, suhteid ja seksuaalsust. Esimesel siinsel suvisel külaskäigul nägin oma üllatuseks, kuidas väikesi lapsi pissitati probleemita keset jalakäijarohkeid kesklinna tänavaid. Ei mingit paanikas ema ringivaatamist, kus asub lähim varjuline põõsas või kuhu kohvikusse kiirelt sisse põigata, kuigi neid kohti leiduks piisavalt. Lapsuke kurdab, et tahab pissile? Sammuke möödujate massist kõrvale, püksid maha, laps ema haardesse mõne kanalisatsiooniaugu kohale ja ongi mure murtud. Nüüd pole selles vaatepildis enam midagi erilist.

Üllatust ei tekita enam ka basseiniga aiapeo käigus end häbenemata alasti kooriv ja vette sulpsav kaine peoline, kel ujumisriideid kaasas pole. Või aluspesu paljastavasse nappi kostüümi riietatud korraldajaneiud päevasel ametlikul üritusel. Või suvalise Praha äärelinna kõrtsi uksel olev silt „Neljapäeviti topless-teenindus“. Kuuldavasti olid isegi esimese kommertstelekanali TV Nova ilmateadustajad kunagi ekraanil ihualasti.

Sellise vähem või rohkem loomuliku alastusega tuleb mul meelde seik Milani esimesest Eestis-käigust, kui ta päise päeva ajal avalikul rannal riideid vahetades end rahumeeli paljaks kooris.

„Riietuskabiinid on muidu seal, vaata!“ tegin sõbraliku vihje Eesti rannakommete kohta, käega veidi kaugemal asuva kabiini poole viidates. „Või tõmba kas või rätik ümber.“

„Ah, ära ole selline puritaan!“ hakkas Milan mu jutu peale naerma ja toimetas edasi.

Niisiis ei üllata mind Tšehhis ka kõikvõimalikud reklaamid, mille üks visuaalne element on alasti naisekeha. Sellised suured reklaamtahvlid on omaette teema, mis mõnele mujalt tulnule võib osutuda üsna suureks kultuurišokiks. Paljast keha eksponeerides saab Tšehhi reklaamitootja arvates edukalt maha müüa näiteks maiustusi, kingi, põrandaparketti, majavärvi, tellinguid või isegi nuge. Noareklaami puhul oli kuuldavasti eriti kõnekas olnud alasti naise kõrvale paigutatud loosung „Meie noad lõikavad kõigest läbi!“, mille tõttu võikalt kõlav reklaam paari päeva jooksul arusaadavatel eetilistel põhjustel kõrvaldati. Hoopis jaburama efekti aga tekitab suur reklaamtahvel, mille valgel taustal ilutseb naeratav blondiin, käes keskaegne rüütlimõõk, kaenlas kiiver ja ülakeha katmas raudrüü. Kuid taguots on neiul paljas mis paljas. Mida reklaamitakse? „Prügi töötlemine ja äravedu“! Leida loogiline seos pildi ja teksti vahel on iga vaataja enda ülesanne.

Eks alasti kehaga köidetakse reklaamitarbija tähelepanu mujalgi maailmas, aga tšehhide märgatavalt positiivset suhtumist alastusse kinnitab ka üks siinne kommunikatsioonivaldkonna tundja: „Tšehhid on üldiselt alastioleku suhtes erakordselt liberaalne rahvas ja reklaamis see neid ei ärrita.“ Tegelikult mõningaid siiski ärritab, sest alates 2009. aastast annab üks naisõiguslaste rühm just sellistele, soolisi stereotüüpe ära kasutavatele mõttevälgatustele auhinda „Seksistlik seakene“.

Vabameelsus avaldub ka paarisuhetes, märkan keskealiste ja noorema põlvkonna inimeste puhul. Reaktsioon suhtevälise flirdi ja truudusetuse korral paistab olevat sallivam kui nii mõneski teises kultuuris või riigis: truudusemurdmine on siin paljudele kaine mõistusega võttes paratamatu juhtum ega kujuta endast midagi traagilist. Ajutiselt samal ajal kahes suhtes olemine ei ole ka just erakordne nähtus — uue suhte kõlblikkust tuleb ju põhjalikult testida enne kui vanast loobuda! Mõni Milani sellises olukorras olev tuttav saab sõpradelt vaid lõõpiva või vahelejäämise suhtes ettevaatlikkusele manitseva kommentaari osaliseks.

Selline salliv suhtumine on väga atraktiivne eriti välismaalastele ja Praha meelitab neid nagu kärbsepaber kärbseid. Veel enne kui ringi seiklevad Lääne-Euroopa poissmeeste hordid avastavad Eesti, on nende lemmiksihtpunktiks Kesk-Euroopa süda Praha. Õhtuti võib Václavi väljakul ja selle ligiduses silmata linna ööelus tavaliseks muutunud koostisosa — olenemata ilmast ja aastaajast ikka vaid T-särgi väel Briti meestekampasid, kes suunduvad käed taskus ja joviaalses meeleolus aeglasel sammul ühest meelelahutusasutusest teise, olgu selleks siis baar, diskoteek või kabaree. Kabareesid on Prahas piisavalt, eriti ühel Václavi väljaku ülemisest otsast hargneval kõrvaltänaval. Siin võib igal õhtul näha omamoodi glamuurset ja pahelist eluringi — sest kus nõudlust, seal pakkumist ja vastupidi –, kui teravate elamuste otsinguil välismaalasi kõnetavad igasuguse nahavärviga „reklaamiagendid“, kes gruppidena kabareede läheduses oleval väljakuga piirneval tänavaotsal passivad.