"Kolisin enda elukaaslase juurde, korterist oli endine naine veel oma mõningad asjad maha jätnud, kuigi suhe oli juba ammu ammu läbi. Lolisin sisse, palusin, et need ära viidud saaks. Tema palus aega, mille ta sai, aga kuna nägin, et asjad ei liigu kusagil suunas. pakkisin ise kokku.

Sellest on nüüd nii suur probleem, et kes ma olen, et nii julgesin tema asju puutuda? Talle sai ka mööbel saadetud, mis oli tema oma veel ja küsitud selgelt, et on tal midagi veel tahta. Ta ei soovinud, otsustasimegi enda jaoks elamise hubaseks teha ja vanadest asjadest kõik ära visata.

Kuid nüüd tuleb tihti eksil midagi meelde, et kas see on alles jne, ehkki on selgelt öeldud, et pole. Aga see manipulatsioon mis kestab, on kohutav, on tulnud ka ähvardused mind ära tappa.

Lisaks sellele on neil ühine laps. Eksnaine väidab, et laps käib sünnipäevadel, kus lapsel kulub 100 eurot kuus sünnipäevadele. 20 eurot läheb ümbrikusse, lilled ja kaart ka. Ostetakse ka midagi magusat, mis tähendab siis, et keskeltläbi kulub lapsel ühe sünnipäeva peale 25-30 eurot.

Laps ise on 8aastane. Mis te arvate, kas see summa on laste sünnipäevadel normaalne?"

Lugejad, mis teie selle naise olukorras teeksite?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena