Ja kusjuures see ei ole ta neljas mees, vaid mingi kuues vist juba, ma enam ei mäleta, lugemine on sassis. Vahepeal käis ühel ühissünnipäeval veel mingi uus tüüp ja korra tutvustas ta meie juures käies veel ühte tegelast. Ma ei mäleta neist ühegi nime, sest isegi ei viitsi vaeva näha nende meelde jätmisega, nagunii on homme uus.

Pereringis oleme muidugi korduvalt arutanud, aga kuna me kõik oleme toredad ja viisakad inimesed, siis sellele sugulasele keegi otse öelnud ei ole, et jäta oma selle jõulu jorss koju. Ära too meie juurde. Tahaks ühel aastal lihtsalt oma perega olla, rahulikult, ilma igasuguste murede või mõtlemiseta, et kuidas nüüd istuda ja astuda ja olla, et uus peika end mugavalt tunneks. Pere nooremad võtavad asja juba rahulikult, aga esivanemate põlvkonnale on ju nii tähtis endast hea mulje jätta ja neile on tõeline piin igal aastal mitu korda uuesti head muljet jätta ja ninast veri väljas pingutada. Kui ema, isa, vanaemad ja vanaisad on endast väljas, närvilised ja murelikud, siis ei tule ju rahulikust omavahelolemisest mitte midagi välja. Siis on kõik närvis ja tülid on kerged tulema.

Samuti on siis päevakavast maas mingid teemad, mida muidu võib-olla tahaks arutada. Jutt jääb pealiskaudseks ja tühiseks, kõik räägivad hästi palju, aga tegelikult ei ütle mitte midagi…

Ja ma olen kindel, et see ei ole ainult meie pere probleem. Sellepärast kirjutangi Naistekale, et lugejatele enne jõule öelda: ärge tassige oma pruute ja peikasid pere ühisele jõulupeole, eriti siis, kui tegu on mingi paarikuise suhtega, mis tõenäoliselt homme läbi saab. See ei ole see aeg, kus igal aastal järjest uusi inimesi tutvustada. Tehke seda mingil teisel hetkel, las jõuluaeg jääb oma pere ajaks!