Makroone ei pea tingimata valmistama traditsiooniliselt. Õpetame, kuidas neid lihtsamalt teha
Marika Sinkkonen õpetab oma uues raamatus "Minu prantsuse kullakesed. Ekleerid ja makroonid, nii sarnased ja nii erinevad", kuidas valmistada makroone lihtsamalt.
Makroonid on minu teine lemmik prantsuse kondiitriklassika hulgast. Ometi läks natuke aega, kuni ma neid armastama hakkasin. Esialgu meeldis mulle makroonide tegemine isegi rohkem kui nende söömine: tegin valmis ja pakkusin teistele, et saaksin ise jälle uue laari kallale asuda. Alguses olin eriti püüdlik ja tegin täpselt nii, nagu ette nähtud. Koolitustel ju räägiti, et makroonid on oi-oi kui keerulised ja et nad õnnestuksid, peab tõesti väga täpne olema. Minu enda loomus ja katsetajavaim norisid aga pidevalt, et proovi nüüd sedasi või hoopis sedasi ja et seekord ära niimoodi tee.
Täna olen jõudnud sinna, et pigem õpetan oma õpilasi Tordikoolis müüte murdma. Samas on alati võimalik tagasi tulla n-ö raamatu reeglite juurde. Seetõttu kirjutan siin lahti kaks makroonitegemise varianti — müüdimurdjate oma ja reeglitekohase. Kõige toredam on see, et mõlema puhul on õnnestumise protsent väga suur. Ehk on parim soovitus see, et tee, nagu peab, ja kui oled parajalt julgust saanud, siis proovi müüdimurdja versiooni. Kokkamine on ju põnev ja mänguline tegevus, seda tasub kogu aeg meeles pidada!
Kasutan alati itaalia meetodit ja ka enamik retsepte selles raamatus on itaalia meetodiga tehtavad. Selle järgi tuleb kuum siirup kallata munavalgevahule ja see toimib sedavõrd hea munavalgevahu stabilisaatorina, et annab makroonide valmistajale rohkem aega ja võimalust hinnata taina valmidust enne plaadile pritsimist. Prantsuse meetodi puhul segatakse vahustatud munavalge mandlimassiga, kuid minu arvates ei anna see nii head ja stabiilset tulemust. Selline nende kahe tuntud meetodi vahe ongi.
Kui rääkida makroonide välimusest, õigemini nõuetest nende välimuse kohta, siis mõned aastad tagasi, kui makroonid Eestis rohkem pildile tulid, oli üldine trend olla hästi kriitiline. Kõik paistsid teadvat, et makroonid peavad välja nägema just sellised või sellised, näiteks olema pealt täiesti siledad, ja kui mõni õhumull sisse sattus, pidi õnnetu tordimeister silmad peast häbenema. Itaalias ja Prantsusmaal kohvikutesse ja makroonibutiikidesse sisse astudes, samuti võõrkeelset erialast kirjandust vaadates jõudsin arusaamisele, et teatud nõuded või n-ö head tavad on makroonimaailmas küll olemas, kuid kuna tegemist on siiski käsitööga, siis mõned kõrvalekalded on täiesti loomulikud. Küll aga ei tee ma järeleandmisi maitse osas, sest makroon peaks siiski olema välimuse ja sisu harmoonia — otsekui kaunis muusika, mis paitab sinu meeli, pakub naudingut ja rõõmu ning üllatab.
Traditsioonid vs. lihtsus
TRADITSIOONILISELT
Munavalge
Eralda munavalged-kollastest vähemalt paar päeva (või kuni 4 päeva) varem, kata anum kilega, kuhu torka kahvliga mõned augud. Niimoodi munavalge kuivab/küpseb ja liigne niiskus eraldub. Säilita külmkapis, tunni jagu enne kasutamist tõsta toasooja.
Tuhksuhkur
Kasuta ainult kvaliteetset tuhksuhkrut, soovitavalt paakumisvastase lisandita.
Mandlijahu
Vali ühtlase jahvatusega mandlijahu. või isegi mandlitolm — saad siledama ja ühtlasema tulemuse.
Sõelumine
Sõelu mandlijahu ja tuhksuhkur läbi võimaluse korral kaks korda. Sõelumise eesmärk on võõrkehade eemaldamisel kõrval ka segu õhutamine.
LIHTSAMALT
Munavalge
Eralda munavalged kollastest, seejuures on munavalged kohe kasutamiseks valmis.
Tuhksuhkur
Osta poest tuhksuhkur vastavalt saadavusele või hinnaeelistusele.
Mandlijahu
Sobivad kõik mandlijahud.
Sõelumine
Sõelu mandlijahu ja tuhksuhkur suuremate avadega sõelal. Soovitan alati sõeluda, kuid kiirel puhul piisab ka vispliga õhutamisest.
