Ärritunud naine: mida te jahute oma neljapäevasest töönädalast? Päris töökohal ei saa inimesed ka täistööajaga hakkama

Saime kirja naiselt, kes ei mõista, mis siin maailmas küll toimuma hakkab. Kuidas saavad osad inimesed lubada endale neljapäevast töönädalat, kui tema peab tihti töötama ka nädalavahetustel, sest argipäeviti ei jõua kõike valmis?

“Loen järjest, et juba mitu Eesti firmat on mõelnud või juba läinud üle neljapäevasele töönädalale. Kõik on nii rõõmsad ja muudkui mõtlevad, et see ongi päriselu ja küll on tore, et ülemus on nii vastutulelik ja nooruslik.

Aga tulge mõistusele! See ei ole päriselu. Toon näite oma töökohast. Ka minul on tore ja nooruslik ülemus, aga selline asi, et reede muutuks puhkepäevaks, ei tuleks mitte mingil tingimusel kõne alla. Mitte keegi meie firmast ei jõuaks oma asjadega valmis!

Ka sellel nädalavahetusel mis just oli, tegin tööasju nii laupäeval kui pühapäeval. Tõsi, ma ei teinud neid nüüd terve päev, aga mõlemal päeval tunnike-kaks ikka.

Reedel oli lihtsalt nii palju teha, et unustasin oma kõige noorema lapsega isegi arsti juures käia… Ma muidu ei kurdaks, minu arvates see ongi tavaline tööelu, vahel on raskem, aga mõni nädal on ka kergem.

Kuid siiski ei kujutaks ette, et nüüd hakkaks ühe päeva võrra vähem tegema. Nii palju jääks tegemata. Sama lugu on ka mu mehel, tuttavatel ja sõbrannadel. Kõik näevad iga päev väga palju vaeva ja pigem tehakse rohkem ületunde, mitte ei saa keegi poole päeva pealt koju marssida, sest üllatuslikult sai kõik oodatust palju varem valmis.

Kõik reklaamitibid ja muud noored, kes te nõuate endale neljapäevast töönädalat — tulge mõistusele, see pole päris töö! Kui te hiljem otsustate oma neljapäevasest töönädalast edasi liikuda elu juurde, kus tihtipeale peab ka nädalavahetuseti töötama, on see kukkumine teie jaoks päris valus…”