Sul on kõrini, et su uued riided kuluvad nii kiiresti ära? Teeme selgeks, kuidas mõista, et riideese püsib veatuna aastaid

See juhtub ka meist parimatega. Sa lähed Zarasse või H&Mi vaid ja ainult sokke ostma, aga ühtäkki püüavad sinu pilku säravad särgid ja jakid ning juba oledki teel proovikabiini. Vähem kui pool tundi hiljem lahkud poest sada eurot vaesemana ja kotitäie riietega, mis ei pea aastatki vastu.

Kiirmood ei ole aga alati kohutav. Seda juhul kui sa tõepoolest mõtled läbi, mida ostad. On olemas mitmeid viise, kuidas teha kindlaks, kas riideese on kauapüsiv või laguneb pärast esimest pesu koost.

Hiljuti New York Timesis avaldatud artikkel uuris „aeglase moe“ fenomeni. See tähendab ideed aeglustada hullumeelset riiete tarbimist, ostes väiksemates kogustes kauapüsivamaid esemeid.

Asjatundjad soovitavad kaaluda mitut erinevat faktorit enne kui riideeseme soetad. Selle hulka kuulub kaalumine, kas kannaksid eset enam kui korra, lisaks selle materjal ja õmblused ning kui keeruline on seda ilusana hoida.

Tee esimesena niinimetatud „sikutamise test“ ehk uuri toote õmblusi. Ekspertide sõnul peaks umbes kahe ja poole sentimeetri laiusel äärel olema keskmiselt kaheksa õmblust. Poodlemise ajal on selliseid detaile küll keeruline mõõta, seega tõmba õrnalt eseme õmblusi ja paelu. „Ära tee seda liiga jõuliselt ja tugevalt, vaid pigem õrnalt, tehes kindlaks, et toode ei lagune pärast esimest kandmist koost,“ sõnab Fashion Institute of Technology professor Sean Cormier.

Pea ka meeles, et õhukesed kangad ei pea tavaliselt kaua vastu. Kui otsid uut pluusi, pane oma käsi selle sisse. Kui näed läbi kanga oma kätt, on see liiga õhuke. Loomulikult ei kehti see pluuside kohta, mis on sihilikult läbipaistvad, kuid tavaostude puhul on tegemist kasuliku testiga.

Levinud on ka õpetussõnad, et kui mustriga pluusi või jaki taskud ei sobitu ülejäänud pluusi mustriga kui valatult (ehk üleminek ei ole sujuv), pole tegemist kõrge kvaliteediga esemega. Lisaks peaks õmbluse äärel olema veidi lisakangast.

„Kui tegemist oleks odavama kangaga, pööraksid õmblejad selle lihtsalt ühte pidi ja käiksid sellest overlokiga korra üle. Kui see on aga kallim, teeksid nad seda õmbluse mõlema poolega,“ sõnab Glasgow Caledoniani ülikooli vanemlektor Elaine Ritch. „Kui ostad mõnest kiirmoe poest särgi, siis õmblused kipuvad enamasti mitte ühtima. See loob ka olukorra, et riie ei istu seljas kenasti.“

Mõned järgnevatest soovitustest võivad küll lihtsatena tunduda, kuid nõuavad siiski põhjalikku kaalumist. Kui lähed järgmisel korral ostlema, küsi endalt, kas tõesti kannaksid seda eset rohkem kui korra? Kas see on mugav? Alati on ahvatlev osta teksapüksid, mis on puusadelt veidi kitsad, kuid istuvad mujalt perfektselt või kampsun, mis on veidi kare. Olgem ausad — sa haaraksid hommikul unisena nende esemete asemel ikkagi vanad head asjad, mille mugavuses oled kindel. Seega jäta need juba kohe riidepuule.

Kui asi puudutab püsivust, kipub Pima puuvill tavalisest kauem vastu pidama. Miks? Enamik puuvillast valmistatud riietest on õmmeldud lühema puuvilla kiuga, mis võib kiiremini rebeneda. Seega vali nii palju kui võimalik sünteetiliste kangaste asemel naturaalsed kiud. Hea mõte on ka vabamate kudumite asemel valida sellised, mis on kootud tugevamalt, kuna need rebenevad juba raskemalt.

Kõik see ei mõjuta ainult meie moevalikuid. See tuleb kasuks ka keskkonnale. Timesi raporti kohaselt toodeti ainuüksi USAs 2015.aastal 11,9 miljonit tonni tekstiilijääke. See on umbes 30 kilogrammi inimese kohta.

Kuigi šoppamine on miski, mida me jääme alatiseks tegema, proovi järgmisel korral osteldes need nipid meelde jätta ning teha läbimõeldumaid otsuseid.

Allikas: Coveteur