Unenägude saladus — miks mõned neist jäävad meile meelde ja teised ununevad?
Enamik inimesi võib hommikul ärgates ähmaselt mäletada, mida ta öösel unes nägi, kuid tavaliselt ununeb see hiljemalt lõunaks. Võib ka juhtuda, et inimesel on meeles, et ta nägi unenägu, kuid siiski ei suuda ta silmi avades meenutada, millega täpselt oli tegemist. Ometigi tundub magades nähtav uni väga selge ja reaalne, mistõttu võib see inimest mõjutada ka hetk peale ärkamist. Kuid kas unenägude nägemine mõjutab ka une kvaliteeti?
Sellele küsimusele vastab psühholoogia doktor Shelby Harris, kelle erialaks on unehäirete uurimine ja ravimine. Tema sõnul näevad kõik inimesed und, kuid paljud ei mäleta seda. Samuti on erinevaid põhjuseid, miks inimesed vahel suudavad ärgates unenägu meenutada, teinekord aga mitte. Teisalt ei ole mäletamine aga seotud une kvaliteediga.
Enamik unenägudest ilmuvad REM une ajal
Unenägude maailm on teadlaste jaoks veel vähe avastatud ala. Osade teooriate kohaselt arvavad eksperdid, et unenäod aitavad inimestel toime tulla emotsionaalsete muredega ja igapäevaste probleemidega. Lisaks aitavad need sorteerida inimese pähe kogunenud mõtteid ja mälestusi. Veel arvatakse, et unenägudel võib seos olla loovusega, mis väljendub und nähes. Kuid need on ainult mõned teooriad paljude seast.
Uuringud on aga kindlalt näidanud, et enamik unenägudest ilmuvad just REM (Rapid Eye Movement) une ajal, mida teisisõnu nimetatakse kiireks ehk paradoksaalseks uneks. Selles staadiumis veedab inimene umbes 20% kogu unest, mille ajal silmamunad tihti liiguvad, ehk aktiivsus kehas on suurim. Unenägude nägemine viitab seega sellele, et mingil hetkel magamise ajal jõudis inimene REM une staadiumisse.
Ühe teooria kohaselt mäletab inimene mõnda unenägu seetõttu, et ta ärkas korraks selle nägemise hetkel üles. Seega on see mälestus värskelt mälus. Samuti võib inimene mäletada kõigest ühte osa oma unenäost, mis on tõenäolisem kui terve kahe tunni vältel nähtud une mäletamine. See aga tekitab mulje nagu oleks suurem osa unest siiski meelest läinud.
Unenägude mäletamist mõjutavad ka ärevushäired, ravimid ja iseloom
Inimesed, kes on ärevuses või depressioonis mäletavad tihedamini oma unenägusid. Nende teadvuses on rohkem muremõtteid, seega nad ärkavad öösel sagedamini üles ning värskelt nähtud unenäod jäävad kergemini meelde.
Samas on teatud ravimid, mis võivad vastupidiselt vähendada unenägude mäletamist. Näiteks on sellised depressiooniga seotud ravimid.
Lisaks arvavad eksperdid, et ka soolised ja personaalsed omadused võivad mõjutada unenägude mäletamist. Uurimus ajakirjas Journal of Adolescent Health leidis, et teismeeas tüdrukud näevad tihedamini unenägusid kui samas vanuses poisid. Lisaks leiti uuringus seos, et unenägusid mäletasid need osalejad, kes identifitseerisid ennast rohkem loovana. Samas need osavõtjad, kes ennast loovaks ei pidanud, mäletasid nähtud und harvemini.
Kuidas unenäod paremini meelde jätta?
On erinevaid võimalusi, mida teha selle heaks, et unenäod paremini meeles püsiksid. Raamatu “Dream on It: Unlock Your Dreams, Change Your Life” autor Lauri Loewenberg arvab, et kõige olulisem on märgata ja anda oma unenägudele aega.
Täpsemalt soovitab ta meenutada unenägu kohe peale ärkamist, esimese 90 sekundi jooksul, siis on mälestus kõige värskem. Samuti ütleb ta, et abiks on peale ärkamist samas asendis püsimine, mis annab värskele emotsioonile rohkem jõudu. Järgmise sammuna peaks unenäo kohe peale selle meenutamist kirja panema või kiiresti seda kellegagi jagama, sest vastasel korral meie teadvus unustab selle hiljem ikkagi. Pärastpoole kirja pandud emotsioone lugedes, võib see äratada peas uue mälestuse nähtud unest.
Loe edasi portaalist TerviseTrend.
