Tartu Ülikooli uuringust selgus lihtne viis, kuidas koolinoorte stressi ja kurnatust leevendada

Teadveloleku harjutused aitavad kaasa koolinoorte stressi ja kurnatuse leevendamisele, selgub Tartu ülikooli mindfulness-tüüpi Vaikuseminutite harjutuste mõju-uuringu tulemustest.

Pooleteise aasta vältel osales 12 Eesti kooli Vaikuseminutite programmi sekkumisuuringus, mis hõlmas uuringu ettevalmistusena teadveloleku metoodikal põhinevaid kursusi õpetajatele ja 10-nädalast noorekursust põhikooli 8.-9. klassides. Mõju-uuringu planeerimine algas aastal 2016, metodoloogia täpsustamiseks viidi läbi pilootuuring 214 õpilasega 3 koolis kevadel 2017 ning põhiuuring 740 õpilasega ja üle 300 õpetajaga augustist 2018 kuni aprillini 2019.

Uuringut juhtinud TÜ teadur Kristel Põder tõdeb, et tegu on hetkel teadaolevalt maailma suurima valimiga mõju-uuringuga mindfulness-tüüpi kooliprogrammide seas. “Kuna teaduse ajaperspektiivis on mindfulness-tüüpi kooliprogrammide uurimine alles uus ja arenev valdkond, siis vastuseta küsimusi on veel palju, kuid esindusliku valimiga (300-605 õpilast) uuringuid on maailmas alla kümne. Püüdsime uuringudisaini luues arvestada ka rahvusvahelisi soovitusi — meie uuringugrupp on interdistsiplinaarne ning kombineerime kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uuringumeetodeid,” selgitas Põder.

Vaikuseminutite programmi eestvedaja Nelli Jungi sõnul on läbiviidud uuring Eestis esimene, mis käsitleb teadveloleku (ingl mindfulness) mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule nii mitmekülgselt ja põhjalikult. “Nii uuringus osalenud koolide tagasiside kui ka meie viie-aastane kogemus näitavad selgelt, et väsimuse ja stressi vähenemine ilmneb lisaks noortele ka täiskasvanute seas,“ sõnas Vaikuseminutite programmi eestvedaja Nelli Jung.

Vaikuseminutite programmi mõju-uuring viidi läbi juhuvalimilise aktiivse kontrollgrupiga katsena, mille mõõtmised toimusid vahetult enne ja pärast noortekursust ning järelmõõtmine 4 kuud hiljem. Uuringu metoodika sisaldas 2 arvutipõhist tähelepanu-testi, enesekohaseid küsimustikke õpilastele ning lapsevanematele. Psühhofüsioloogilise uurimismeetodina määrati stressiga seonduvate endogeensete steroidhormoonide ehk stressimarkerite kontsentratsiooni kapillaarverest. Lisaks intervjueeriti õpetajaid enne noortekursuase algust ning õpilasi fookusgruppides pärast programmi lõppu.

Noortekursusel osalenutel esines vähem üleväsimust

Emotsionaalse enesetunde küsimustiku vastused näitasid, et Vaikuseminutite programmi noortekursusel osalenutel esines nii kooliaasta keskel kui ka lõpus vähem tüüpilist üleväsimust ehk asteeniat — jõuetust ja üldkurnatust, mille puhul isegi magamine ei aita. “Asteenia võib põhjustada ja olla algstaadiumiks tõsistele neuroloogilistele ja vaimsetele häiretele, sh depressioonile, nii et see tulemus on oluline vaimse tervise probleemide ennetuses. Loomulikult avaldab väiksem väsimus positiivset mõju õpitulemustele ja enesetundele üldisemalt,” kommenteeris Jung. Klassides, mis programmis ei osalenud, kogesid õpilased aga osalenutega võrreldes suuremat väsimust, jõuetust ja nõrkust. Lisaks näitasid tulemused, et koolides, kus programm läbiti vajalikus mahus ja harjutusi tehti järjekindlalt, esines õpilastel vähem depressiooni ja ärevuse sümptomeid.

Jungi sõnul on programmis osalenud õpetajate tagasisidest kõlama jäänud ka positiivsed muutused klassikliimas ja kolleegide seas.”Suurenes teineteisemõistmine, tasakaalukas suhtlemine ja empaatia. Õpilased ise rõhutavad ka paremat emotsioonidega toimetulekut ning vähenenud tülisid,” lisas ta.

Programmis osalenud tulid stressiga paremini toime

Kõige positiivsemaid tulemusi andis aga objektiivne mõõtevahend ehk keemiliselt analüüsitud vereproovide statistiline analüüs, mille tulemused näitasid statistiliselt olulist erinevust sekkumisprogrammis osalenud ning kontrollgrupi noorte vahel. Stressimarkeritest, mida uuringus määrati, tuntuim on kortisool, kuid kõige selgema tulemuse andis DHEA ehk dehüdroepiandrosteroon. „DHEA konsentratsiooni muutus näitas, et kontrollgrupi õpilastel tõusis sügispoolaasta jooksul füsioloogiline stressitase olulisel määral, samal ajal Vaikuseminutite sekkumisprogrammis osalenud õpilastel ei esinenud füsioloogilise stressi suurenemist, vaid vähenemine. Sellest võib järeldada, et osalenud nooredsekkumisgrupp suutis stressiga paremini toime tulla“ selgitas Põder. “Mul on hea meel, et meie uuringus õnnestus kasutada analüütilise keemia uudset ja väga täpset tippmeetodit ning teha koostööd selle väljatöötaja Uppsala Ülikooli professori Jonas Bergquistiga,” tõdes ta.

WHO andmetel on vaimse tervise probleemid suurim haiguskoormuse põhjustaja aastaks 2030. OECD hinnangul kaotame vaimse tervise rikete tõttu nii otseste kui ka kaudsete kuludena 4% SKTst.