Venitusarmide tekkimisel mängivad rolli ka geneetilised tegurid ja tihti pole ebatavaline nende avaldumine juba 15-aastastel inimestel. Kuigi venitusarmid inimese tervisele ohtu ei kujuta, on tegu esteetilise ja ka psühholoogilisi ebamugavusi põhjustava probleemiga. Venitusarmidest vabanemise või vähemalt nende taandamise võimalustest ei olda tihtipeale aga teadlikud. Enne kui sammud lõpuks arsti juurde seatakse, ollakse proovinud kõike muud: nii kosmeetilisi protseduure, massaaže kui ka võltslootust tekitavaid ja paljulubavaid „Aafrikast ostetud ökoõlisid”. Kuigi taolised katsetused inimesele kahju ei tee, on tegu aja ja raha raiskamisega, mis võib tekitada arvamuse, et mitte miski ei aita.

Nahakahjustus teistsuguste tekkepõhjustega


Venitusarmid on lihtsalt ja üldistatult öeldes nahakahjustused, kuid nende tekkepõhjused ja ravivõimalused on võrreldes teiste nahakahjustustega erinevad ning paljuski ainulaadsed. Venitusarmid ei teki kehale juhuslikult — need ilmuvad kohtadesse, kus nahk on venituse suhtes vähem vastupidav ning kus naha ja lihase vahel paikneb rohkem rasvkude. Kõige levinum venitusarmide tekkimise põhjus on naistel rasedusperiood. Venitusarmid on naha kaitsemehhanism, et vältida naha rebenemist.

Teine venitusarmide tekkimise põhjus on levinud noortel inimestel. 15–16-aastaselt kasvab inimese keha kiiresti ja samal ajal toimuvad ka hormonaalsed muutused. Nahk ei ole sellega kohanemiseks ehk sama kiiresti kasvamiseks piisavalt järeleandlik ja tugev, mistõttu tekivadki venitusarmid. Harvad ei ole venitusarmid ka hormonaalteraapia kõrvalmõjuna, kehakaalu järskude muutuste korral, päriliku eelsoodumusena ning anaboolsete ainete ja kortikosteroidide kasutamisel. Venitusarmid tekivad kõige sagedamini kõhul nabapiirkonnas, kõhupiirkonna külgedel, rindadel, puusadel, tuharatel, põlvedel ja seljal. vipMedicumi laser- ja injektsioonimetoodikate juhtivspetsialist Julia Kudrjavtseva toob välja ka iseärasuse, et meestel esineb rohkem horisontaalseid venitusarme, mis on tõenäoliselt seotud kiire kasvuga.

Venitusarmid erinevad teist tüüpi armidest ja nahakahjustustest oma sügavuse, lokalisatsiooni ja naha struktuuri poolest. Seetõttu on teistsugune ka venitusarmide ravi.

Vitaclinika laserravi arsti dr Alexander Uskovi sõnul on väga oluline inimesi ravivõimalustest informeerida, sest kuigi venitusarmid üldiselt inimese tervist ei ohusta, põhjustavad need teist laadi probleeme, eelkõige seoses enesekindluse ja enesehinnangu langusega.

„Reklaamides ja filmides ei näe me kunagi muidu ilusat naist, keda katavad venitusarmid. Venitusarmide tõttu ei juleta tihti minna ka randa või spaasse. Hiljuti käis minu juures patsient, kes oli noor, ilus ja sportlik naine, kes aga hoidis pisaraid tagasi, sest ta ei julgenud isegi arstile oma venitusarme ette näidata. Oli näha, et see on talle suur trauma. Venitusarmid on ilustandardite vastased.“

Siiski osutab dr Uskov ka ühele naisele, kes tõstatas sünnitavate naiste venitusarmide teema, tuues näiteks iseennast. „Ta juhtis tähelepanu sellele, et kui näete ilusat naist koos lastega, siis vaadake, see on selle hind.”

Uskovi sõnul katsetatakse enne arsti juurde tulekut erinevaid lihtsat ja kiiret lahendust pakkuvaid võimalusi, näiteks erinevaid kreeme või harjutusi, mis aga soovitud tulemust ei too. Küll aga on teinekord võimalik teha palju ära venitusarmide vältimiseks. Näiteks võivad venitusarmid tekkida liiga intensiivse treeningu ja lihasmassi kasvuga. Selle vältimiseks on abi lihtsast tarkusest oma koormust järk-järgult suurendada ja vajaduse korral nahale niisutavaid kreeme kanda. Kreemide kasutamine on vajalik ja soovitatav ka raseduse puhul, kuid tuleb arvestada, et ka kõige hoolikama nahahoolduse korral raseduse ajal ei ole kahjuks garantiid venitusarmide tekke vastu. Nii et kuigi kreemid võivad aidata venitusarme osaliselt enneteda, ei aita need juba olemasolevaid arme ravida või ära kaotada.

Arsti hinnangul on see isegi nende võrdlemisi pika kogemuse ja hinnalise aparatuuriga kliiniku jaoks pikk ja kannatlikkust nõudev protsess. Venitusarme võib tema sõnul esineda isegi kuni pooltel naistest.

Venitusarmide eemaldamise protsess


Meditsiinilisi toiminguid kartva inimese lohutuseks ütleb dr Uskov, et tegu ei ole valusa protseduuriga. Üks Vitaclinikas tehtav proteduur kestab 10–30 minutit, millele eelneb 50-minutiline tuimestuskreemi mõjumine. Olenevalt venitusarmide raskusastmest võib soovitud tulemuse saavutamiseks kuluda isegi kuni kümme protseduuri.

Laserravi tegemiseks peab olema arst või õde, kes on läbinud vastavad koolitused. Enne Eestisse tööle suundumist pikalt Moskvas laserraviga tegelenud dr Uskovi mainib, et Vitaclinikal on plaanis lähiajal ka sellealane inimeste koolitamine laiemalt käsile võtta.

Kudrjavtseva sõnul on tal õena esteetilises meditsiinis, sealhulgas laserravis kogemusi 16 aastat, aga kuna valdkond areneb ülikiiresti, on koolitused ja konverentsid välismaal vältimatud, sama lugu nn hands-on-treeningutega keskmiselt 4–5 korda aastas. Peaaegu kuus aastat tegeleb ta ka kolleegide koolitamisega Eestis, Lätis ja Leedus.

Võimas laser


„Venitusarmidest vabanemine toimub laseri ehk venitusarmide laserlihvimise abil naha osalise eemaldamise kaudu. Keha on sunnitud selle tulemusel uut nahka kasvatama. Laser loob naha eemaldamisega väikese täpi ehk kanali. Väikselt pinnalt nahk eemaldatakse, selle kõrvalt mitte, mille tulemusel kasvab uus nahk.”

Vitaclinikas kasutatav venitusarmide eemaldamiseks mõeldud laser meenutab väikest külmikut, kuigi teistes proportsioonides. Samas kabinetis asub ka tätoveeringute eemaldamiseks mõeldud laseraparaat, umbes sama suur. Iga laseri kasutamise jaoks on ette nähtud erinevad kaitseprillid. Laseri töö tulemusena nahk pinguldub, muutub paksemaks ja elastsemaks ning kaob lõtvus. See omakorda vähendab iga protseduuriga venitusarmide suurust, muutes need vähem märgatavaks.

Dr Uskov demonstreerib puust spaatli peal laseri tööd, tehes erineva suuruse ja intensiivsusega „lõikeid”, mis tekitavad eseme peale musti täppe. Keha peal toimub asi muidugi teistmoodi, sest keha sisaldab vett. Sestap on see toiming vaid näitlikustamiseks.

Konkreetse meetodi valimisel mängivad rolli patsiendi vanus, anamnees, venitusarmide tüüp ja staadium, naha seisund, venitusarmide pigmentatsioon, veresoonte olemasolu armides ja muud tegurid. Lasereemaldamise kasuks räägivad efektiivsus, mugavus ja lühike taastumisperiood.

„Statistiliselt kulub soovitud tulemuse saamiseks 4–9 protseduuri. Iga protseduuri vahele peab jääma 6–8 nädalat. See on vajalik uue naha kasvamiseks. Teisel protseduuril võetakse ette lihtsalt uued nahaeemaldamise kohad. Iga protseduuriga muutub venitusarm natukene paremaks.”

Ka Kudrjavtseva sõnul kulub keskmiselt umbes nii palju protseduure: „Laseriga saab venitusarme ehk striiasid vähendada, aga raviskeemi me üksnes laseri peal välja ei ehita, vaid kombineerime seda ka kollageeni ja elastiini stimuleerivate süstidega. Keskmiselt koosneb kuur kuuest protseduurist intervalliga 4–6 nädalat.” Naine lisab, et on ka täiesti normaalne käia enne otsuse langetamist rohkem kui ühe spetsialisti juures konsulteerimas. Laserprotseduuridel on oma konkreetsed näidustused ja vastunäidustused.

Patsiendile antakse mõned soovitused laseri all käinud naha eest hoolitsemiseks, kuid erilisi piiranguid see tema elustiilile ei sea. Uuele protseduurile võib olenevalt asjaoludest tulla 4–8 nädala pärast.

Vitaclinika arstil on soovitus ka naistele, kes venitusarmide eemaldamise alles siis ette võtta tahavad, kui nad on kindlad, et tulevikus enam lapsi saada ei soovi: „Kui naine ütleb, et ta soovib tulevikus veel lapsi sünnitada ja ei taha juba olemasolevaid venitusarme eemaldada, siis meie soovitame sellega ikkagi tegeleda. Uus sünnitus võib ka uusi venitusarme juurde tuua. Armid ei ole elastsed. Kui teha mitu protseduuri, mitte terve kuur, võib kasvada uus nahk, mis on elastsem ja see võib anda vähem venitusarme uuel sünnitamisel. Pigem teha rohkem protseduure, mitte oodata,” rõhutab dr Uskov.

Artikkel ilmus esmakordselt erilehes Clinic.

Jaga
Kommentaarid