“Ma ei leidnud põhjust, kellele elada — esineda, aga kellele, võõrastele? Ent tookord mõtlesin toonasele koerale Mooritsale, mis siis temast saab ja tulin tagasi,” peab ta silmas Pirita rannast naasmist, ainsa asjana kaasas võtmekimp. “Ka mu ema läks vette, Emajõkke, aga mina olin lihtsalt tol hetkel Tallinnas.”

Teine kord tulid mustad mõtted pähe katkiläinud suhte tõttu ja nii jalutas Pille nöör tasku kodulähedasse parki, kuid muidu alatasa ketis püsinud naabrikoer sai mingil põhjusel vabaks ja jooksis talle järele. “Ta vaatas mulle otsa: tule, lähme koju! Muidugi lähme,” sai toona otsustatud.