Naise pihtimus: oma meest vaadates kangastub mul silme ees seelikus eit

Hiljuti avaldasime ühe Eesti mehe kirjutise, millest selgus, et suhe läks aiataha siis, kui mees pidi kodus lisaks mehe rollile võtma üle ka naise rolli. Kommentaarides avaldab arvamust eestlanna ja nagu selgub, ei toimi suhtes asjad ka siis, kui naine võtab üle mehe rolli.

"Hmm, kui huvitav... mina oma abieluaastate jooksul hakkasin end tundma mehena. Ja mitte, et ma oleksin ise diivanikaunistuseks hakanud, ei. Kodu korrashoid, lapsed, lemmikloomad, söök, pesu olid loomulikult minu õlul, samuti tassisin puud, kütsin, parandasin, remontisin, kaevasin maad, ehitasin ja lammutasin ja tassisin jne. Ma oskan käsitseda alates tavalisest trellist lõpetades mootor- ja ketassaega. Kui enamasti mehed kingivad naistele ehteid ja parfüüme siis mina sain elektritöörista, mille üle mul muidugi hea meel oli... aga samas ka mitte. Tegelikult oleks tahtnud uhke olla, et mina oma mehe kõrval ja ei pea neid asju oskama.

Oma meest vaadates kangastus mul silme ees seelikus eit, ausalt. Tujukas, näägutav, emotsionaalselt ebastabiilne, nii et ma tean täpselt, mis tunne mehel on kui naine näägutab - lihtsalt õudne. Ma tundsin, et meie soorollid olid täielikult vahetunud. Kuram küll, kui mees seeliku selga tõmbab, siis et natukenegi kodus stabiilsem õhkkond püsiks, keegi peab ju ometi kainet mõistust säilitama. Hambad ristis kuni ükskord taipad, issand kui loll ma olen olnud.

Aga mis lõpuks juhtus? Lõpetasin meheks olemise. Kõik lõpetasin. Tegin restardi peale 15 aastat abielu. Aga seda ma ütlen: suhe on ALATI kahepoolne. Mitte kunagi pole vaid üks süüdlane. Nii et siin kommentaare lugedes on kahju näha, kuidas mehed ja naised teineteist materdavad, aga oma süüd keelduvad nägemast. Seni, kuni oma süüd ei näe, kõik kordub."