Riina Solman: väärtustame naisi, kes on silmapaistvad karjääris või aktiivsed ühiskonnaelus, aga sama kõrgelt tuleks väärtustada ka emaks olemist
Pühapäeval, 8. märtsil toimub Siseministeeriumis Eesti Naisteühenduste Ümarlaua rahvusvahelisele naistepäevale pühendatud konverents „Naise õigus olla …“, kus valdkonna eksperdid võtavad sõna naiseks olemise, naise valikuvabaduse ja eneseteostusvõimaluste ning emaduse teemal. Arutatakse ka lapse ja vanema omavahelise suhte olulisuse üle. Konverentsi avab rahvastikuminister Riina Solman.
„Kaasaegsel naisel on väga palju valikuvõimalusi, kuidas ennast teostada, mis on kahtlemata positiivne,“ sõnas Riina Solman. „Samas meie ühiskond ja avalikkus väärtustab peamiselt naisi, kes on silmapaistvad karjääris või aktiivsed ühiskonnaelus, kuid täpselt niisama kõrgelt tuleks väärtustada ka emaks olemist. Peaksime üheskoos arutlema, kuidas seda saavutada. Naisteühenduste Ümarlaua korraldatav konverents annab selleks loodetavasti hea võimaluse.“
Solmani sõnul on Eesti naised võrreldes nii Euroopa kui ka muu maailmaga väga haritud ja osalevad aktiivselt tööturul. „Kõneleme väga palju hea hariduse, majandusliku kindlustatuse ning iseseisvuse olulisusest. Emadusest ja õnnelikust pereelust, kui suurt tunnustust väärivast ja olulisest osast eneseteostuses kõneldakse aga palju-palju vähem. Seetõttu võib noortel jääda vale mulje, et emadus ja pere on justkui vähem oluline. Leian, et ühiskonna sõnumid peaksid olema tasakaalustatumad, sest vastasel juhul võib paljusid naisi mingis elu etapis tabada kurb tõdemus, et prioriteedid oleks tulnud mingil ajal teisiti seada. Teame ju, et sünnitusiga kasvab ja keskmine esimese lapse sünnitaja on täna juba pea 30-aastane. Samas ütlevad arstid, et parim aeg laste saamiseks on enne 35 eluaastat.“
Solman märkis, et naise elukaare jooksul toimuvad sündmused ei pea tingimata minema järjekorras erialane haridus, töö, oma kodu ja alles siis lapsed. „Meie naised on väga võimekad — lapse sünd saab vabalt toimuda paralleelselt hariduse omandamise ja tööeluga, kui suudame luua võimalused töö- ja pereelu ühildamiseks. Tasakaal pere, õppimise ja tööelu vahel on võimalik. Samuti peaks olema igati tunnustust vääriv valik lasterikka pere emana peamiselt lastele ja perele pühendamine. Loodan, et neil teemadel tekib ühiskonnas diskussioon.“
„Kuna põhiseaduse järgi on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all, peaks riik ka senisest enam panustama, et perekonnad oleksid oma valikutes piisavalt toetatud,“ lisas Riina Solman. „Valitsus on võtnud peresõbraliku Eesti enda prioriteediks. Üks osa perekonna väärtustamisest on emaduse väärtustamine. Leian, et senine karjäärikesksus peab järk-järgult asenduma väärtuspõhiste valikute suunaga, et meil oleks rahvana lootust kestma jääda.“
„Tänapäeva naisel on õigus valida ja teha tööalast karjääri, saada hea haridus ja meestega võrdväärne palk, osaleda poliitikas ja ettevõtluses. On suurepäraseid näiteid, et lähedaste toel suudavad naised seda teha ka pere kõrvalt,” lausus Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eestseisuse liige Eha Reitelmann. „Samas peaksime kõrgelt hindama ka nende naiste valikut, kes soovivad pikemaks ajaks pühenduda ainuüksi lastele ja perele. Kui naine on emaks rohkemale kui ühele-kahele lapsele ja tööturult seega kauem eemal, vajab ta samuti tunnustust ja kindlustunnet. Riik peaks peresid toetades arvestama, et kõigile ei sobi ühesugused lahendused ja erinevad valikud peaksid olema ühtviisi hästi toetatud. Ainult sel juhul on pered oma valikutes päriselt vabad.”
Konverentsil võtavad sõna siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja Lea Danilson-Järg, lasterikas pereema Piret Laikre, naiste tugikeskuste jurist Merle Albrant, sünnitoetaja ning imetamisnõustaja Ann Vool, kliiniline psühholoog ning psühhoterapeut Sirje Rass, lastekaitsetöötaja Kati Valma. Paneeldiskussioonis osalevad Anneli Ott, Heli Künnapas, Heljo Pikhof, Kai Rimmel, Riina Solman, Signe Riisalo.
Vaata naistepäevale pühendatud konverentsi otse Delfi Naistekast homme, 8. märtsil kell 10:30.
