“Ma ei ole ainult õpetaja, kes kodukontorisse on sattunud teie lapsi nüüd lihtsalt e-õppes õpetab. Olen eelkõige ema enda nelja-aastasele lapsele, kellega jagan enda kodu/töökohta 24/7. Selle kõrval olen täistööajaga haridustehnoloog/väikese koormusega õpetaja ja käin ülikoolis, mis nüüd on samuti e-õppele üle läinud. Teen süüa ja pean vahepeal ka koristama, nõusid ja pesu pesema. Mees saab käia tööl, st olen pigem selle kõigega üksi. Üldiselt on minu ainuke päris üksi olemise ja laadimise hetk siis, kui pere on magama läinud. Aga selleks hetkeks olen nii läbi, et ei jaksa enam enda peale mõeldagi. Ma arvan, et sarnaselt tunnevad end paljud, sõltumata rollist, mida kannavad.

See olukord ei olnud minu valik! See ei olnud see, millega arvestasin, kui kooli tööle läksin, emaks sain ja viimasel sügisel uuesti ülikooli astusin. See ei ole see, kuidas ma saan igas rollis endast 100% anda. Olen samuti kõigest inimene!

Tunnen, et oleksin palju parem ja efektiivsem õpetaja klassi ees, sest siis ma saan keskenduda 110% õpilastele. Nüüd olen pidanud palju ümber korraldama nii, et nii mina ise, mu pere kui ka õpilased oleks võimalikult hoitud.

Kolme nädala jooksul olen andnud kaks üsna väikesemahulist, kinnistava loomuga ülesannet, sest tean, et õpilastel on niigi keeruline ja teised õpetajad ju annavad ka ülesandeid. Õpilaste toetamiseks olen teinud videojuhendid, mida paraku kõik õpilased ei vaata, olen teinud e-konsultatsioone, millest võtavad vaid üksikud osa (ja tegelikult pole nemad need, kes seda vajavad). Ja siis hakkavad tilkuma küsimused, millele vastused on ülesande juhendis selgelt olemas ja hilinenud tööd, mille ülevaatamiseks ja tagasisidestamiseks tuleb mul uus aeg leida… See teeb kurvaks, väsitab ja sööb energiat, mida niigi on päeva lõpuks napilt.

See ei ole see, millele ma alla kirjutasin! See ei ole see, mille kõigega ma arvestasin, kui endale need kohustused võtsin. Et ma KORRAGA pean selle kõigega hakkama saama… Ei.

Head lapsevanemad, käituge õpetajatega nii nagu tahaksite, et teiega käitutaks! Kui te olete märganud õpetaja head tööd, TÄNAGE teda. Kui te märkate, et laps ei suuda, andke heatahtlikul viisil teada ja tehke viisakas ettepanek, mis võiks aidata olukorda lahendada. Kui märkate, et õpetaja sõnades on märgata muutusi, siis PALUN, pakkuge enda tuge. Kasvõi peegeldage, et märkate. Ja see kehtib IGAS suunas!

Lastevanemate toetus — ainuüksi see sõnum, et te mõistate, on väga suure jõuga!"