Juunikuusse pulma planeerinud Karin ja Aleksandr: kui pulm ära jääb, siis ju see peab nii minema
Karini trennihuvi algas 14aastaselt, kui ema ta endaga aeroobikatrenni kaasa võttis. “Hakkasin paar korda nädalas temaga seal käima ja mõne aja pärast nägin tulemust. Teismeeas käisingi rohkem rühmatrennides ja ujumas. Ülikooli ajal sattusin jõusaali ja sealt sai jõutreening sellise korralikuma alguse.” Trenn on Karini elust suur osa ja oma YouTube kanalil jagab ta treeningvideosid.
Noored trennihuvilised kihlusid eelmise aasta aprillikuus. Algne mõte oli pidada pulmad 2020. aasta juunikuus ja Karin räägib, et eriolukord ei ole nende pulmaplaane muutnud, sest plaanid olid tagasihoidlikud ning eriolukorra alguses ka piisavalt kauges tulevikus. Selleks ajaks oli kõik juba detailideni läbi mõeldud. Ta arvab, et kui nad oleksid planeerinud suurema pulma, siis oleks stressi olnud rohkem ja nad oleksid pidanud varakult hakkama oma plaane üle vaatama, aga hetkel on nad jäänud siiski oma esialgsetele ideedele kindlaks.
Kui pulm toimub, siis seda, et osad inimesed haigusehirmus kohale ei tule, paar ei karda. Karin kinnitab, et isegi kui mõned inimesed otsustaksid mitte tulla, oleks see mõistetav ja arusaadav, aga midagi selle tõttu tegemata ei jääks. Ta teab, et kõige lähedasemad pereliikmed tuleksid nagunii.
“Kuna planeerime väikest peresisest üritust, siis selle ära jäämisel läheksime lihtsalt esimesel võimalusel ja registreeriksime oma abielu ikkagi ära. Ju siis oleks see pidanud mingil põhjusel nii minema, et pulmapidu ennast ei toimu.” Karin ei ole kunagi olnud selline tüdruk, kes unistab suurest pulmast ja jääks seda kogemust igatsema. Pigem on talle tähtis see, et ta üldse oma elukaaslasega abielluda saab.
Pikk isolatsiooniperiood abiellumise soovi maha matnud ei ole. Karin ja Aleksandr tunnevad, et esialgu oli natukene harjumatu nii palju koos olla ja esines mõningaid väikeseid arusaamatusi või erimeelsusi. “Aga need said üsna lihtsasti lahendatud, kuna meil on hea läbisaamine ja me reaalselt ei “tülitse” mitte kunagi. Peale esimest nädalat ei ole rohkem konflikte olnud ja pigem naudime seda, et saame iga päev nii palju koos olla. Ma ütleks, et see on kindlasti positiivselt meile mõjunud,” rõõmustab Karin.