"Naised pole tunnistanud, et on vägivaldses suhtes. Nad pole lihtsalt olnud valmis sealt lahkuma." Vägivalda tunnistanute pihtimused
Ohvriabil on käimas teavituskampaania, mis kutsub kõrvalseisjaid üles märkama lähisuhtevägivalda ja sellesse sekkuma. Kõrvalseisjana saame palju ära teha ja vägivallale lõpu panna. Meid ümbritsevad eestlased räägivad oma kogemusest, et ka sina oskaksid märgata ja vajadusel aidata:
Naised ei ole valmis lahkuma vägivaldsest suhtest
Päris tihti küsivad nõu just naise lähedased inimesed: vanemad, sõbrannad, õed. Nad näevad, et midagi on väga valesti ja siis otsivad abi ja nõu, kuidas oma kallist inimest aidata. Aga on ka vastupidiseid näiteid, et lähedastele tuleb see hiljem suure üllatusena, et minnakse lahku ja põhjuseks vägivald. See oleneb ohvrist, mõni julgeb rääkida, mõni mitte.
Ja oleneb ka kõrvalseisjast, kas ta saab aru, mis toimub või ei märka midagi. Paar korda on sõbrannad toonud naised kohale nii, et viimased pole teadnud, kuhu neid tuuakse ja siis on nad solvunud olnud ja pole tunnistanud, et on vägivaldses suhtes. Nad pole lihtsalt olnud valmis sealt lahkuma.
Peres kannatavad lisaks naisele ka lapsed vaimse vägivalla ja hirmu all
Aasta alguses pöördus Ohvriabi poole ühe naise sõbranna, kes soovis nõustamist oma heale sõbrannale. Ta uskus, et tema sõbranna peaks suhte oma mehega lõpetama, kuna peres kannatavad nii lapsed kui ka naine ise vaimse vägivalla ja hirmu all.
"Palusin naist julgustada, et ta ise pöörduks ja me saaksime rääkida. Praeguseks on nad veel abielus, aga elavad eraldi. Naine saab nõustamisi (juhtumipõhine, juriidiline ja psühhoteraapia) ja liigub vaikselt edasi vägivallavaba elu poole. Ta otsib tööd ning soovib oma lastele rahulikku ja turvalist elu."
Abi saanud inimene söandab ka ise aidata abivajajat
"Ohvriabisse tuli naine, kellega olin ka varem kohtunud ja kellel olid mõned aastad tagasi suured probleemid: alkoholisõltuvus, tülid elukaaslasega ja raske haigus. Selleks hetkeks oli pöörduja enda probleemidest suurte pingutustega jagu saanud, kuid oma varasemas madalseisus oli talle meelde jäänud, et ohvriabitöötaja ei teinud talle etteheiteid, uskus temasse ja pakkus suurt tuge.
Seekord tuli ta nõu küsima aga hoopis oma naabrinaise kohta, sest ta teadis, et naabri peres toimub lähisuhtevägivald. Naabrinaine aga ise pöörduda ei söandanud, kuna nii tema kui ta mees olid väikeses kogukonnast tuntud inimesed. Meie kohtumisel tegime omavahel plaani, kuidas saab pöörduja naabrinaist nii mõjutada, et see ohvriabisse pöörduks. Naabrinaine pöörduski ja nüüdseks annamegi temale abi."
Märka ja ära jäta reageerimata!
Tunne huvi, kuidas läheb sinu lähedastel, naabritel, kolleegidel, sõpradel ja märgates vägivallamärke, tee esimene samm inimese aitamiseks. Kui vajad sobiva sekkumisviisi leidmiseks nõu, siis helista ohvriabi kriisitelefonile 116 006. Nii saame koos aidata neid, kes täna meie abi enim vajavad. Vaata lisa SIIT.
