"Lugu niisugune, et 30-aastane poeg on olnud kaks aastat koos naisega. Algus oli ilus nagu alati, aga viimasel ajal on on/off suhe. Minule pole pruuti tutvustatud, elame eri linnades. Praegune seis nii, et poeg on naise maha jätnud.

Poeg on kurtnud, et naine joob õlut päris palju, (koos jõid) ja suitsetab kõvasti. Poeg on hakanud ka üle kümne aasta uuesti suitsu tegema. Naise töökohad on olnud enamasti ajutised või siis töötuna olnud. Kui juhtub pidu panema, siis tööle ei lähe ja kogu lugu.

Poeg käib tööl ja hoiab oma tööst kümne küünega kinni. Koos päris ei elanud, kaklesid nii, et naine lasi ukselukud ära vahetada. Naine teatas nüüd, et on rase. Poeg ei taha midagi kuuldagi. Enne kui pole tehtud DNA test, et olla kindel, kas on üldse tema oma. Minu arust kumbki pole küllalt küps lapse saamiseks.

Mida teha, kuidas olla? Poleks iialgi arvanud, et kui mulle teatatakse lapselapse võimalikust ilmaletulekust, siis võtan seda rohkem katastroofina."

Lugejad, mida sellises olukorras peaks tegema?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena