Teeme selgeks: kui suhtes on lisaks armastusele esindatud ka need tegurid, siis jääb suhe kestma ega muutu igavaks

Mõnda aega tagasi avaldasime artikli, kus küsis üks eestlane, miks ei ütle keegi enne abiellumist, et abielu vajub rutiini. Kommentaarides kirjutab lugeja, et armastus ja armumine on erinevad ja igas suhtes tekib rutiin.

“Tegelikuses on ju armastus ja armumine natuke erinevad. Armumine on alguses, siis on emotsioonide ja hormoonide tulv. Kui inimesi seob rohkemat kui armumine, nt sügav sõprus, ühised huvid ja vaated elule, siis ilmselt kasvab armumisest ka armastus.

Kui ühised asju on vähe, siis peale armumise faasi on kas kõik läbi, või kui ollakse ennast juba sidunud, siis olenevalt paaridest on see kas töö ja vaev ning leitakse see ühine, mis seob, või siis lihtsalt vireletakse. Muidugi tekkib igas suhtes teatav rutiin. Mingil määral on rutiin ja stabiilsus ju sarnased — ehk siis kindel rütm.

Ka looduses on oma rütm ja nii ka meie eludes ja suhtes. Samas on meil võimalik ise oma ellu tuua ka ise vaheldust. Sest jah kuigi meil on teada, et kevadele järgneb suvi ei ole kunagi ju kindel, milline see suvi on, kas ta toob palju vihma või päikest.

Samamoodi on meil endil võimalus ka oma rutiini murda, jättes samas alles stabiilsuse. Jah, me jõuame suhtes etappi, kus pole enam seda uudsuse võlu, kuid tahtmise korral saab koos midagi uut proovida, mis annab asjadele värksust. Seega kurta, et miks keegi ei räägi, et armastus kaob rutiini varju pole päris õige, seda on räägitud ja palju. Samuti on meil alati ka võimalus ise seda muuta, iseasi kas seda viitsitakse või tahetakse.”