Murtud südamega naine: homme on järjekordne jaanipäev, kus mu mees mitmeks päevaks minema tõmbab ja mina istun üksinda kodus
Mu mehel on muidu toredad sõbrad, saame kõik omavahel hästi läbi, aga millegipärast enne jaanipäeva lähevad nad väga härga täis ja räägivad, kuidas nad on juba varunud kastide kaupa õlut ja kilode kaupa liha.
Jaanipäev möödub nende seltskonnas siis nii, et mehed lähevad omavahel kaheks ööks telkima, söövad meeletutes kogustes liha ja ilmselgelt joovad ennast siis maani täis. See on nii vastik. Naisi nad sinna kaasa ei taha ja ega mina isiklikult ei läheks ka.
Aga see kõik teeb mind nii kurvaks. Palusin talt see aasta juba ennetavalt, et kas ta võiks seekord teistmoodi teha. Pakkusin välja, et läheksime koos, kahekesi telkima, teeks pisikese lõkke, otsiks jaaniusse ja veedake selle üheskoos romantiliselt.
Ta ajas silmad pungi ja ütles, et mitte mingil juhul! Tema seltskonnas on traditsioon ja seda ei muudeta. Hakkas tooma veel rumalat võrdlust jõuludega, et miks mul siis ole vaja kahekesi koos romantikat teha?
Minu meelest on ülim lollus sellist võrdlust tuua. Jõulude ajal on ju traditsioon perega olla ja koosolemist nautida, aga selline traditsioon, et suvepäevadel ennast maani täis juua ja rumalusi teha, küll hea ja jätkamist väärt ei ole.
Mis värk nendel eesti meestel on, et on vaja end omakeskis sigalakku täis juua ja siis hiljem imelike haavade ja pohmas peaga koju tulla, et siis parema enesetunde saabudes rääkida, kui "kõva" ja äge kõik oli?
Ehk siis minu soov läbi ei läinud ja homme on järjekordne jaanipäev, kus ma istun üksinda kodus, sest kõik mu sõbrannad veedavad selle päeva oma meestega, kes sellist lollust ei tee...
