Vinyasa-jooga õpetaja Kaidi Laur: mida rohkem on maailmas endaga rahulolevaid inimesi, seda vähem on ebaterveid suhteid

Vinyasa-jooga on dünaamiline joogastiil, kus hingamine ja liikumine on omavahel sünkroniseeritud. Selle joogastiili juured on seotud ashtanga-jooga süsteemiga, aga seeriate ülesehitus varieerub ning on erinev traditsioonilise ashtanga-seeriatest. Läbi pidevalt muutuvate seeriate koged muutuste kasulikkust ja vajalikkust ning õpid neid armastama.

Sagedased vinyasad hoiavad energiataseme kõrgel ja aitavad luua kergemat ning tugevamat keha ja puhtamat meelt. Vinyasa-jooga õpetaja Kaidi Lauri sõnul on aitab jooga saavutada sisemist rahulolu ning mida enam on maailmas endaga rahulolevaid inimesi, seda vähem on „meie“ ja „nemad“ suhtumist, hinnangute andmisi, haigeid inimesi ja ebaterveid suhteid.

Millised on Vinyasa jooga plussid võrreldes teiste joogastiilidega?

Vinyasa on kiire, dünaamiline ja jõuline jooga, kus sa liigud hingamisrütmiga asendist asendisse. Vinyasa jooga on oma olemuselt vaba, seal puuduvad reeglid. Näiteks ei pea sa järgima kindlat kava, võid kasutada muusikat ning rohkem oma keha otsida kui poosidest kinni hoida. Jooga asanaid tundes saab vinyasast omamoodi meditatiivne tants, mida juhib hingamine.

Võrreldes teiste joogastiilidega tooksin välja järgmised aspektid:

• Oma dünaamilisusega toob vinyasa kehasse liikuvust, st jõudu ja paindlikkust. Vinyasa-jooga ei ole ainult painutamine, vaid lähtub liikumisest ja sellest, et painduvus tuleb läbi pingutuse.
• Vinyasas pead sa päriselt kohal olema, muidu sa ei jõua järgi ja/või ei koge poosi.
• Mõlema eelmise punkti tõttu on sul vinyasaga võimalik saavutada väga hea tasakaal, nii füüsiline kui ka vaimne.
• Vinyasa on reeglitevaba.
• Vinyasa on nagu tänapäeva maailm. Kiire. Seetõttu saad matil kogeda kontsentraati sellest, mis su igapäevaelus toimub. Samuti õppida, kuidas kiires maailmas kohale jääda, endasse tulla ning keha kuulata.
• Kuna vinyasa on jõuline ja kiire, siis töötab ta hästi ka kardiovaskulaarsüsteemile, tuues kehasse tuld, see on aeroobne ning võib mõnusalt higistama ajada.
• Vinyasa on väga hea, kui sa ei tee mingit trenni, aga ka super toetaja teistele spordialadele, sest tekitab kehasse liikuvust.

Miks olete ise valinud vinyasa-jooga?

Kunagi väga ammu sattusin vinyasa tundi ja mõtlesin pahameelega, mis aeroobika see on! Minu jaoks on alati olnud lihtne kehast lahkuda ja kõik, mis on seotud mediteerimisega, on kerge. Inimene valib ikka selle, mis alguses lihtne tundub. Kuid elu on kahjuks või õnneks duaalne. Kui asusin ise vinyasa-õpetajaks koolituma, siis taipasin, et mina pean õppima hoopis kehasse tulemist, mitte kehast „ära minemist“. Seda ongi vinyasa mulle õpetanud — armastama oma kehas olemist. Olin oma mentaliteedilt ka selline laisk-liisu, ega ma väga ei tahtnud jõudu teha, pingutada. Mõnus oli ju yin-jooga poosides lamada või kundalini-joogaga teistesse reaalsustesse kaduda. Lisaks ma pole painduv. Ma olen joogaõpetaja, kes ei paindu. See takistus on olnud minu kõige suurem õpetaja. Pikka aega arvasin, et ma ei tohi seetõttu õpetada. Vaatasin teisi, kes suutsid jalga kaela taha väänata ning tundsin end totaalse ebaõnnestujana. Mida ikka joogas teha, kui mitte võrrelda, eks? (Muigan.) Läbi selle ebapiisavustunde tegin oma kehale väga palju haiget, mistõttu nüüd praktiseerin ning õpetan kehale terapeutilist vinyasat, mille põhirõhk on keha hoida ja toetada. Kui õpilane läheb mu joogatunnist ära seljavaluga, siis pean seda õpetajana läbi kukkumiseks. Kui ta unustab, et tal kunagi üldse oli seljavalu, siis tean, et liigume õigel teel.

Mulle meeldib, et Vinyasa on reeglitevaba. See päriselt paelub mind. Ma olen alati olnud natuke mässaja. Ja ma ei tea, kas seepärast, et olen naine, aga ma ei pea õigeks, et kui keha tahab liikuda, siis pean poosist kramplikult „kinni hoidma“. Näiteks ashtanga-stiilis ei tohi allavaatavas koeras puusasid liigutada, isegi, kui keha tahaks. See tundus mulle jabur.

Vinyasa-jooga on mulle õpetanud, et joogaga on võimalik oma elukvaliteeti parandada. Et jõud ja tugevus on paindlikkuse aluseks. Et kiirus (aeg) on meelekonstruktsioon. Et keha on armas just sellisena, nagu ta on.

Kuidas üldse jooga teie ellu tuli?

Minu joogalugu algas enne joogat, 2007. aastal, kui hakkasin tundma sügavamat huvi inimmeele vastu. Olen õppinud palju erinevaid teraapia-, keha- ja meeletehnikaid, mis aitavad elada rahus iseenda ning maailmaga. Kuus aastat harrastasin kundalini-joogat. Alustasin kundalini-jooga õpetaja koolitust, mille jätsin pooleli, sest olenemata sügavatest kogemustest tundsin, et seal oli liiga palju reegleid. 2015. aastal tulin töölt ära ja läksin Taimaale õppima vinyasa-hatha joogaõpetajaks. Olen lisaks õppinud ashtanga monkey’t, yin-joogat, lastejoogat, kuid mu süda on põimunud vaba ning voolava vinyasa-stiiliga.

Mida on joogaga tegelemine teie igapäevaelus muutnud?

Olen näinud ja tunda saanud, kuidas jooga muudab keha ning meelt. Jooga on filosoofia, mis hakkab elama oma elu, aga teeb seda läbi keha. Muudad keha, muutuvad mõtted. Muudad mõtteid, muutub keha. Füüsiline jooga oli minu jaoks pusle viimane tükk. Tarkus, mille olin omandanud kõiki meele- ja kehateraapiaid õppides, tundus nüüd loogiline ka füüsilises kehas. Kõik moodustas terviku. Seda ma joogas õpetangi. Tervikut. Mitte ainult asanaid, sest sa pole ainult oma keha, vaid sinus on mõtted, tunded, unistused. Meis on kõik. Me oleme tervikud.

Ma ei suuda enam joogata elada. See ei ole kohustus või trenn, vaid nagu vesi, mida eksisteerimiseks vajan. Jooga on muutnud mu elukvaliteeti. Mind inimesena. Eelkõige aga seda, kuidas suhtun oma kehasse, ma ei taha sealt ära minna, vaid seal elada suure tänu- ja aktsepteerimistundega.

Miks on tänastel ärevatel aegadel oluline tegeleda enda sisemaailmaga või osa võtta seesugustest üritustest nagu Joogapäev?

Ma arvan, et mida rohkem on maailmas endaga rahulolevaid inimesi, seda vähem on „meie“ ja „nemad“ suhtumist, hinnangute andmisi, haigeid inimesi, ebaterveid suhteid. Et on rohkem „namasté“ suhtumist — kõik, mis on sinus, on ka minus, et oleme üks.