Pigmendilaigud ja tedretähnid tulevad suviti eriti nähtavale? Õpetame selgeks ühtlase jume retsepti
“Päevitamisega alustamise järel hakkab naha loomulik kaitsemehhanism toimima alles neljandal või viiendal päeval,” selgitab Confido Meditsiinikeskuse kosmeetik Maria Hintser. Et päevitus oleks ühtlane ja püsiks kaua, tuleb kosmeetiku sõnul nahk päevitamiseks ette valmistada ning korralikult koorida ja niisutada. Seejärel tuleb kanda päiksekaitsekreem puhtale kuivale nahale, soovitavalt 15-30 minutit enne päikese kätte minemist. Päikesekreemi tuleb iga pooleteise tunni tagant uuendada, seda eriti pärast ujumist. Naha eest tuleb hoolitseda ka päikesevanni järel, puhtaks pesta ja kreemiga niisutada.
Pigmendilaigud ja tedretähnid — mida ütlevad need naha kohta?
Tedretähnid ei ole ohtlikud, aga võivad anda märku, et nahk on õrn ja võib vajada tugevamat päikesekaitset. Enamasti tekivad need UV- kiirguse toimel ja trügivad nähtavale päikselisel ajal. Talveks lähevad need tavaliselt peitu. “Tedretähnid ei ole hoiatus, et oled liiga kaua päikese käes viibinud — see on keha loomulik päikesekaitse,” ütleb Hintser ja lisab, et tähnide võimsat esiletikkumist aitab ära hoida päikesekaitsekreem.
Päike, naha vananemine ja isegi geneetilisus võivad segada naha melaniini tootmist ja ühtlast jaotumist. Selle tulemusel tekivad naha pinnale tumedad laigud. Peamine viis pigmendilaikude ennetamiseks või vähendamiseks on samuti päikesekaitse.
“Pigmendilaigust lahtisaamiseks tuleb liigne pigment lõhustada ja uue laigu moodustamist takistada”, selgitab Maria Hintser. Meetodeid pigmendilaikudest vabanemiseks on kaks: paikne ravi ehk seerumi (kontsentraadi) kasutamine ja hooldusprotseduur, näiteks happekoorimine ja laserravi. “Pigmendilaikudest vabanemine võtab aega ning paikse ravi või nahahooldusprotseduuridega peab kaasnema pigmentatsiooni soodustavate faktorite vältimine — pigmentatsiooni võivad mõjutada ka ravimid, haigused, valgustundlikud ained kosmeetikas, nt eeterlikud õlid, füüsilised traumad — ja tõhus päikesekaitse. Hooldus peab olema järjepidev ning päikesekaitse kasutamisest peab kujunema harjumus.”
Ei saa päikesekaitseta
Päikese käes tuleb alati kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad nii UVA kui ka UVB päikesekaitsefaktorit. “Ka päikesekaitsevahend ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt,” hoiatab Hintser. SPF number iseloomustab eelkõige kaitset UVB kiirguse eest ja näitab, kui kaua võib päikese käes viibida päikesepõletust saamata. Õige SPF numbriga päikesekaitsekreem tagab, et nahk saab jumekaks ja pruuniks nahakahjustusi tekitamata. Mida suurem on SPF number, seda kauem ta päikese eest kaitseb.
“Vabas õhus päikese käes viibides võiks arvestada, et SPF 50 annab ligikaudse 98% kaitse vaid paariks tunniks. Pärast seda ei jaotu kreem enam nahal ühtlaselt ning kaitseprotsent langeb. Sama kehtib pärast ujumist või intensiivset higistamist,” räägib kosmeetik ja lisab, et ükski kreem pole 100% veekindel.
Meigi alla tugev kaitsekiht
Kosmeetik ei soovita meigiga aktiivselt päikese käes viibida. Kui meiki siiski kanda, soovitab ta meigi alla luua tugeva päikesekaitsekihi. “Kasuta näol alati SPF 50 faktoriga päikesekaitset. Kõige lihtsam on näonaha päikesekaitset uuendada puudriga, millele on lisatud SPF 50 faktor,” soovitab Hintser. Ära kasuta meigi peal päikesekaitsespreid. “Sprei kaitse tagamiseks tuleb lasta seda ohtralt kätele või näole ning seejärel, nagu kreemitamise puhul, nahka masseerida. Spreitades ligikaudu 20 cm kauguselt ja see nahka masseerimata jättes jääb kaitse päikese eest nõrgaks.”
SPF kreemid ei takista päevitamist. “Vastupidi, päevituse tulemus on ühtlasem ja kestab kauem,” kinnitab kosmeetik Maria Hintser.
Jumet toetavad ja kinnistavad toidulisandid
Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili sõnul on näohoolduses ja kestva jume saavutamises samm edasi C-vitamiiniga seerum. C-vitamiin on võimas antioksüdant, mida on vaja naharakkudes kollageeni tootmiseks, aidates toetada nahastruktuuri ja ennetada vananemisilminguid. Lisaks tõstab C-vitamiin naha kaitsevõimet UV-kiirguse vastu. Pärast C-vitamiini seerumi kasutamist on nahk niisutatud ja särav. Oma peegeldava ja kapillaarse tugevadava toime tõttu on C-vitamiin abiks ka pigmendilaikude ja kuperroosse naha korral.
AGA! Et vältida nahaärritust ja punetust, peab C-vitamiini seerumi konsentratsioon olema suvel kreemis madalam, umbes 5-10%. Mida kõrgem seerumi sisalduse protsent, seda suurem tõenäosus tugeva nahaärrituse tekkeks. C-vitamiini seerum tuleb kasutada õhtuti. Seerumi hommikul kasutamise järel tuleb nahale kindlasti lisada ka päikesekaitsekreemi.
Teine oluline toidulisand, mis toetab päevitumist ja tagab pikaajalise jume on beetakaroteen. “Beetakaroteen on rasvlahustuv provitamiin, mille organism muudab vajalikus koguses A-vitamiiniks,” selgitab provisoor. A-vitamiin toetab nii naha ja limaskestade tervist kui ka nägemist. Lisaks osaleb A-vitamiin rakkude spetsialiseerumise protsessis ja aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Beetakaroteen kaitseb nahka UV-kiirguse eest: aitab pidurdada vananemisprotsesse ja ära hoida kortsude teket. “Betakaroteeni kasutamist võiks alustada vähemalt 1-2 kuud enne päevitamist. Kaunima päevituse saamiseks võib betakaroteeni tarvitamist jätkata ka suvepuhkuse järel,” soovitab proviisor.
