Ajal, mil koroonaviiruse tõttu piirangud seati, oli Leonid viibinud merel juba neli nädalat, kuid saatuse tahtel seda aega pikendati pisut. Seejärel kuulutati juba välja ülemaailmne pandeemia, mistõttu ei pääsenud mees mitu kuud koju. “Uudis tuli šokina,” tunnistab Elizabeth. “Kuid midagi muud polnud teha, kui lihtsalt oodata ja loota, kuni ta naaseb.” Perekond ei teadnud pikka aega, mil mees taas koju saab ja tagasitulek lükkus pidevalt edasi.

Elizabethi ja Leonidi peres kasvavad 6-, 7- ja 11-aastased vanemad lapsed ja ka üks seitsmekuune beebi. "Ta oli kaks kuud vana, kui isa merele läks, ja nüüd on ta peaaegu kõndima õppinud, täielikult muutunud. Sel ajal, kui isa oli merel, kasvas laps suuremaks," räägib Elizabeth.

Kui lõpuks selgus, mil Leonid taas koju saab tulla, tegi Elizabeth kohtumiseks suured plaanid: valis kauni laulu, mis sobis ideaalselt sellesse hetke, kutsus kohale esineja, tellis õhupallid, soetas šampanjat ja korraldas Tallinna lennujaama ees kontserdi.

"Olin väga ärevil ja mulle tundub, et isegi abielludes ei muretsenud ma nii palju, mu hambad plagisesid ja põlved värisesid," tunnistas naine. Leonid oli aga rahulikum, sai ta ju lõpuks ometi koju. Pisut jahmunud ta siiski oli, kui nägi, millise suure kohtumise tema naine tema jaoks korraldas.

Mida soovib armunud paar teistele? "Palun hoidke üksteist ja las iga päev olla nagu puhkus!" hõiskavad nad.