Naine uurib: miks seavad mehed oma hobid suhtest ettepoole? Te pole ju enam teismelised, pange prioriteedid paika!

Ilus suvi on täies hoos, aga mina ei saa oma kallimaga midagi planeerida, sest sõbrad on tema jaoks A ja O. Ei, tegemist ei ole teismelise poisiga, tegu on 35-aastase täiskasvanud mehega!

Nii on juba viiendat aastat järjest, just nii kaua oleme me koos olnud. Tahaks planeerida mõnda ilusat suvist väljasõitu kuskile Eesti teise otsa, aga ma ei saa. Mees ütleb kategooriliselt ei, sest äkki just sel päeval kutsuvad sõbrad teda korvpalli mängima.

Olen pakkunud erinevaid variante — planeerigu nad oma korvpallimängud ette või andku mees varakult teada, et nendel kuupäevadel on ta kinni. Ma ju ainult paar väljasõitu suve jooksul tahaks teha, aga ei, midagi ei saa planeerida, mees ütleb konkreetselt, et tema ei taha ühestki mängust puududa ja nemad korraldavad neid spontaanselt.

Muudel aastaaegadel sellist probleemi ei ole ja ta armastab reisimist. Mis värk suvel sellega siis on? Päris tihti on isegi need spontaansed korvpallimängud ära jäänud, sest mõnel tema sõbral on midagi vahele tulnud, aga seda, et tema teinekord minemata jätaks, seda ei juhtu.

Nüüd on ka nii, et tahaksin kahe nädala pärast näiteks Pärnusse minna, mees aga ütleb, et seda vaatame samal päeval, ega keegi ei taha korvpalli mängida, ja kui ei taha, siis võime sinna minna. Aga sel ajal on ju kõik majutused juba võetud ja meil polegi kuskil olla.

Täiesti arusaamatu. Tegu ei ole ju teismelise poisiga. Aeg oleks prioriteedid paika panna. Muidugi olen ma temaga sellest rääkinud, aga ta ei saa millestki aru.

Kas on keegi sarnases olukorras olnud? Kuidas panna mees mõistma?