Päikesel on tugev naha vananemist ja kahjustust tekitav mõju – kuidas end kaitsta?

Suvised päikesepaistelised ilmad kutsuvad nii väiksemaid kui ka suuremaid õue kaunist ilma nautima. Seejuures ei tasuks aga ära unustada, et kuigi päikesel on inimese organismile mitmeid kasulikke toimeid, on liigne päikesekiirgus nahale kahjulik ning nahk vajab hoolt ja kaitset.

Benu apteekide kosmeetika konsultandi Kreete Põlme sõnul on peamised päikesekiirguse kahjulikud mõjud seotud naha enneaegse vananemise, päikesepõletuse ning nahavähi tekkeriski suurenemisega.
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";mso-ansi-language:ET;mso-fareast-language:
ET;mso-bidi-language:AR-SA'>„UVA-kiired tungivad sügavatesse nahakihtidesse ja tekitavad naha vananemist. UVB-kiired aga tekitavad naha põletust, geenimutatsioone ning pigmendilaike. Seega saab öelda, et päikesel on tugev naha vananemist ja kahjustust tekitav mõju,” selgitab Põlme ja lisab, et mõnedel inimestel tekitab päike ka allergilist reaktsiooni.
Tema sõnul on päikesest enim ohustatud beebid ja väikelapsed, kelle nahk on õrnem kui täiskasvanud inimestel. On leitud seoseid, et lapseeas saadud päikesepõletus võib suurendada vanemas eas nahavähi tekkeriski.

Samuti mõjutab päikesekiirgus tugevalt inimesi, kellel on päikeseallergia, õrn või tundlik nahk.
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";mso-ansi-language:ET;mso-fareast-language:
ET;mso-bidi-language:AR-SA'>„Päikesekiirgusesse peaks ettevaatlikkusega suhtuma ka inimesed, kes kasutavad ravimeid, mis on fototundlikud, või kes on lasknud teha intensiivseid kosmeetilisi protseduure, näiteks keemilist koorimist. Ka rasedad peavad olema ettevaatlikud,” hoiatab Põlme.
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";mso-ansi-language:ET;mso-fareast-language:
ET;mso-bidi-language:AR-SA'>„Tasub aga meeles pidada, et isegi normaalse ja mitteprobleemse naha korral ning igas vanuses on päikesekaitse ülioluline.”

Vali sobilik kaitsevahend

Selleks, et nahka kaitsta, tuleks valida sobilik kaitsevahend. Põlme soovitab päikesekaitsekreemi valides eelistada laia spektrikaitsega kreemi, mis toimib nii UVB- kui ka UVA-kiirguse vastu.
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";mso-ansi-language:ET;mso-fareast-language:
ET;mso-bidi-language:AR-SA'>„Samuti peaks kreem sobituma nahatüübiga
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";mso-ansi-language:ET;mso-fareast-language:
ET;mso-bidi-language:AR-SA'>– rasusele nahale sobivad rohkem emulsioonid või geelja tekstuuriga kreemid ning kuivemale ja tundlikumale nahale kreemise tekstuuriga tooted, mis pakuvad nahale lisaks ka niisutust,” soovitab konsultant.

Päikesekaitsekreemides kasutatakse füüsilisi ja keemilisi filtreid, sageli mõlemat koos. Levinumad füüsilised filtrid on tsinkoksiid ja titaandioksiid, mis peegeldavad nahalt tagasi päikesekiirguse nahka imendumata.
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";mso-ansi-language:ET;mso-fareast-language:
ET;mso-bidi-language:AR-SA'>„Hea on teada, et füüsikalised filtrid jätavad nahale kerge valge kihi. Keemilised päikesekaitsefiltrid neelavad UV-kiiri ja imenduvad nahka,” selgitab Põlme.

Päikesekaitset vajab kogu pere

Beebidele ja lastele peaks valima vastavalt vanusele spetsiaalse lastele mõeldud toote. „Kindlasti peaks kreemi valima vastavalt lapse vanusele. Paljud kreemid sobivad kasutamiseks alates kolmandast eluaastast, spetsiaalselt beebidele mõeldud kreemid alates kolmandast elukuust,” räägib Põlme.

Ta soovitab lapsele valida kaitsekreem, mille kaitsefaktor on SPF 50. „Kindlasti peaks lapse päikesekaitse juurde kuuluma lisaks kreemile ka peakate ja riietus. Beebisid ja alla kolmeaastaseid lapsi peaks hoidma otsese päikesekiirguse eest ning lapsi ei tohiks päikese kätte unustada,” rõhutab Põlme.

Piisava kaitse tagamiseks on oluline kanda nahale piisavas koguses kreemi ning katta kõik kehaosad. „Tihti unustatakse kreemi kanda seljale, käsivarte sisekülgedele, labakätele ja -jalgadele. Unustada ei tasu ka värvlijooni ja kõrvalesti,” räägib Põlme. Kreemi tuleks nahale kanda vähemalt 20 minutit ennem välja minekut, et see jõuaks toimima hakata.

Päikesekaitsekreemi peale kandmise sagedust näitab pakendil olev SPF number. 1 SPF annab 15
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";mso-ansi-language:ET;mso-fareast-language:
ET;mso-bidi-language:AR-SA'>–20 minutit kaitset. Näiteks 30 SPF kreem kaitseb nahka 450 minutit ehk umbes 7 tundi. „Sellegipoolest peaks päikesekaitsekreemi uuendama kindlasti peale vees käimist, tugevat higistamist või rätikuga hõõrumist, isegi siis kui kreem lubab veekindlust. Mehaaniline hõõrumine eemaldab kreemi nahalt ja kaitse väheneb,” räägib Põlme. „Inimesed, kellel on väga hele ja tundlik nahk, võiks kreemi uuendada paari tunni tagant, et tagada maksimaalne kaitse.”

Päikesepõletuse korral hoia varju

„Kui nahk on vaatamata päikesekaitsekreemi kasutamisele põletuse saanud, peaks esmajoones minema varju ning alustama naha jahutamisega,” soovitab Põlme. Selleks sobib jahe vesi ning kergema põletuse korral leiab leevendust spetsiaalsetest päevitusjärgsetest kreemidest. Nii kreemi kui ka aerosooli kujul olevad tooted jahutavad ja rahustavad nahka ning aitavad pikendada päevitust.
„Kindlasti ei ole põletuse korral soovitatav kasutada õlisid ja rasvaseid tooteid, näiteks hapukoort, sest sellised tooted takistavad naha jahtumist,” rõhutab Põlme. „Taastumiseks peaks kindlasti jooma piisavalt vett ning katma nahka riietusega ja vältima otsest päikesekiirgust paar päeva, kuni nahk on rahunenud.”