Naine küsib nõu: kuidas olla toeks inimesele, kes pidevalt lubab oma sõltuvusest loobuda, aga seda kunagi ei tee?

Mul on paar tuttavat ja üks väga kallis inimene, kes juba aastaid jätavad enda sõnul suitsetamist maha, aga nad ei suuda seda päriselt teha ja mina ei jaksa neile enam toeks olla.

Kuidas toetada inimest, kes ei vii ega vii oma lubadusi ellu? Minu elukaaslane on kolm aastat rääkinud, et ta jätab suitsetamise maha. Iga kord, kui ta seda öelnud on, olen lubanud talle igati toeks olla, proovinud olla eriti mõistev, hoida oma keelt hammaste taga kui ta on tavapärasest närvilisem...

Aga siis ühel hetkel tuleb ta jälle suitsuhaisuga koju ja ütleb, et nii raske tööpäev oli, see oli ainuke asi, mis aitas, aga ei ole ju hullu, sest ta võib alati maha jätta, kui ta seda soovib.

Sama lugu on mõne mu sõbrannaga. Nemad ka kindlalt kinnitavad, endal suits suus, et jätavad maha sellel hetkel, kui vaid soovivad ja tahavad.

Mina enam ei jaksanud seda jama toetada ja kui järgmine kord tuli ühe nende suust rõõmus jutt, et nad on maha jätnud, ütlesin, et tore on, aga mina seda ei usu. Ja oi, kuidas nad kõik haavusid! Tõdesid, et mina olevat halb ega toeta ja selline suhtumine panebki uuesti kimuma.

Mida teha sellises olukorras? Ei taha ju sõbrannadest loobuda, elukaaslasest ammugi mitte, aga sellise korstnaga ka elada ei taha. Kas peangi leppima sellega, et nende lubadused on kõik mõttetud?