Just nii kaua peaksid tegelikult oma last rinnapiimaga toitma

Perearsti või õe jälgimisel olevast ligi 13 700-st kuni 1-aastasest lapsest neljandik (23%) oli kuuekuuselt täielikul rinnapiimatoidul, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud 2019. aasta statistikast.

Maailma Terviseorganisatsioon (MTO) soovitab imikut toita vaid rinnapiimaga kuni pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. MTO liikmesriikide eesmärk on tõsta 2025. aastaks kuni kuue kuu vanuste täielikul rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus 50 protsendini.

Kuigi täielikul rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus Eestis aasta-aastalt väheneb, suurenes mullu veidi ühe nädala, ühe kuu ja kolme kuu vanuselt ainult rinnapiimatoidul olnud laste osatähtsus. Ühenädalaselt sai ainult rinnapiima 85 protsenti (+0,8%), ühekuuselt 78 protsenti (+0,8%), kolmekuuselt 65 protsenti (+0,6%) ja kuue kuu vanuselt vaid 23 protsenti lastest. Viis aastat tagasi oli ainult rinnapiima saanud pooleaastaste laste osatähtsus oluliselt kõrgem ─ 33 protsenti.

Olgugi, et kuuekuuselt täielikul rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus on aasta-aastalt vähenenud, siis tõusnud on osalisel ehk koos lisatoiduga rinnapiima saavate laste hulk.

Eelmisel aastal sai kuni ühe aasta vanustest lastest kuuekuuselt täielikult ja osaliselt rinnapiima 72% ning aasta vanuselt 33% lastest. Mõlemad näitajad on aga viie aasta jooksul kasvanud, vastavalt 10 ja 14 protsendipunkti.

„Positiivne on, et laste toitmist rinnapiimaga jätkatakse ka pärast lisatoidu andmise alustamist. Samuti on hea tõdeda, et enam lapsi saavad rinnapiima ka ühe aasta vanuselt,“ selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Eva Anderson. „Siiski on praegu ülemaailmseks probleemiks, et täielikul rinnapiimatoidul on vaid 40 protsenti kuni pooleaastastest lastest. Selles osas on Eesti praegune näitaja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikust poole madalam,“ lisas ta.