Naised, kas olete juba investeerimisega algust teinud? Põhjused, miks võiks sellele mõtlema hakata
Kuidas meil investeerimisega läheb, naised?
Mõistsin oma teekonnal, et investeerimine pole tehniliselt erinev naiste ja meeste puhul, küll aga on erinevad põhjused, miks investeerida. Tunnen, et naiste jaoks on investeerimisest tulenev sissetulek ülioluline, sest annab rohkem manööverdamisruumi. Kuidas nii? Olen siia kokku kogunud statistika- ja mõttekatkeid, mida olen siit-sealt kuulnud või märganud, ja neid ei saanudki üldse vähe.
• Naiste sissetulek on üldiselt väiksem kui meestel — Eestis on vahe lausa Euroopa suurim. Rahaline sõltuvus, eriti aga väike palk, seob ka oma tööandjaga — sest lõtku on vähem. Isegi kui tahaks töölt ära, on selle otsuse tegemine väga pingeline. Peab olema usaldust, et leiad lühikese ajaga uue töö, mis vastab rohkem sinu olemusele ja kus palk on õiglasem.
• Paljud naised on lõksus kehvas paarisuhtes või rahulolematuna oma töökohal või kurnavad end suurema töökoormusega, kui laste kõrvalt mõistlik oleks. Seda kõike ollakse sunnitud tegema, kui ei olda rahaliselt piisavalt kindlustatud.
• Meie piirang on meie aeg ja palgatööl saame teenida vaid mingi maksimaalse summa. Rohkem pole ei energiat ega aega teha mingit tööd veel lisaks. Eriti emadena.
• Naised kipuvad paarisuhtes mehele nõjatuma — Eesti soolise varalise lõhe uuringu järgi on „vara akumuleerimise omadused“ paremad üksikutel naistel, meestel on need omadused paremad aga paarisuhtes. Sellesse rollide mustrisse langevad naised nii kergesti: kui ollakse paarisuhtes, hakkab finantsküsimustes pigem vastutama mees. Olen veendunud, et rahaline sõltumatus on igasuguse sõltumatuse oluline alustala ja annab päriselt võimaluse teha valikuid. Mitte sundkäike.
• Eestis on maailma suurim sooline kõrghariduse lõhe naiste kasuks — see aga pikendab sissetulekuta aega karjääri alguses ja jätab meid paraku ikkagi tööturul sissetuleku mõttes kehvemasse olukorda. Kui irooniline!
• Naised on tõenäolisemad hooldama lapsi või haiget või vana pereliiget — ja see pole mõistagi tasustatud töö. Kui laps on pooleteiseaastane, on ootus, et naine hakkab taas tegema täiskohaga tööd (tööandjatele lihtsalt hästi ei istu vähem kui täiskoormus ja sageli ei võimalda ka pere eelarve poole kohaga töötamist). Tegelikult võib lasteaed olla nii tillukesele lapsele liigne stressiallikas ja emade jaoks nii vara tööle minek kurnav — emotsionaalselt ja füüsiliselt.
• Naistel, eriti emadel, on seega lihtsam sattuda rahalises vaates allapoole suunduvale spiraalile: vähem võimalusi säästa ja kuna säästetu ja investeeritu on väiksem summa, võib kummitada ka pensionieas vaesuse oht. Sest iga aasta, mis sa töötad alla Eesti keskmise palga, läheb pensioni 1. samba arvestusse ka vastavalt vähemana kirja. Seega, mida väiksem palk, seda vähem koguneb aastate ja aastakümnetega pensioni. Võib lausa juhtuda, et oled 40 tööaastaga teeninud välja näiteks üksnes enam-vähem sama palju kui keskmist palka teeniv inimene 20 aastaga, kui sissetulek oli vaid pool Eesti keskmist — olgu siis soost, ametikohast, lastega kodus oldud ajast või osakoormusest tingituna. Väiksem 2. samba summa niikuinii, kuna see sõltub palganumbrist.
Kogu see lumepall läheb veerema palgalõhest, mis on endiselt teema nii meil kui ka liiga paljudes riikides üle maailma. Equal Pay Day ehk võrdse palga päev Ameerika naiste jaoks on alles kevadel: sama summa, mille mehed teenisid eelmise aasta jooksul 31. detsembriks, tõid naised koju alles märtsi lõpuks. Ka meil on sarnane vahe. Selle pärast naistel ongi vähem võimalusi investeerida. Uuringud näitavad, et, jah, naised teavad investeerimisest vähem. Aga nad teavad rohkem, kui nad arvavad. Asi toppab paljuski eneseusalduse taga! Ja oleme ka vähem riskialtid. (Seda peetakse investeerimisel muidugi ka eeliseks.) Seepärast on Eesti naiste vara ka suurelt jaolt ettevõtluse ja aktsiate asemel hoiustes.
Hea uudis on see, et naisi peetakse iseenesest meestest paremateks investoriteks — kaalutleme investeerides pikemalt, tegutseme vähem impulsiivselt ja emotsioonide ajel.
Jah, on tõsi, et investeerimine on riskantne. Ja omal vastutusel. Aga risk on ka mittetegutsemises.
Maailmas on ligi 2500 miljardäri. Neist vaid 11% on naised. Eesti rikkaim naine asub Äripäeva 2019. aasta Rikaste TOPis 42. kohal ja kokku leidub 100 rikkaima hulgas neli naist.
Merit Raju teeb juba 13 aastat tööd, mis on ühtlasi tema elustiil, kirg ja missioon. Ta nimetab end elustiilidisaineriks: “Õitsen ise ja aitan ka teistel õide puhkeda.” Meriti sulest on ilmunud teosed nagu ”Leia oma tee”, ”Sõnadest tähtsam”, ”Kõhule pai” ja ”Sõltumatu naine” jt. Kõigele lisaks on ta korraldanud ka juba 11 korda Põhja- ja Baltimaade suurimat joogafestivali Haapsalus ja Tallinnas.
