Kahe lapse ema: minu suhe ja seksielu abikaasaga muutus juba peale esimest sünnitust, aga see oli seda väärt

Olen olnud abielus 11 aastat ja meil on kaks ühist last — 8-aastane tütar ja 4-aastane poeg. Kui enne lapsi olime suhtes vaid meie kaks ja meie igapäevaelu oli vägagi kirglik, siis peale esimest sünnitust see muutus.

Enne laste saamist käisime mehega vähemalt kord nädalas kohtingul — õhtusöök, jalutuskäik päikeseloojangul, rattasõit loodusesse... Mis iganes parasjagu teha soovisime. Lisaks seksisime mitu korda nädalas, vähemalt korra nii, et võtsime selleks ikka korralikult aega. Ka kõik muu oli ikka selline, nagu ühe noore suhte puhul olema peab.

Aga siis ma jäin rasedaks. Juba raseduse ajal üht-teist muutus, näiteks voodielu. Aga peale sünnitust muutus kõik. Meil polnud enam aega ja energiat kogu aeg teineteisele pühenduda, iga nädal seksida. Teine sünnitus muutis kõik veel raskemaks.

Meie lapsed on küll nüüd juba vanemad, aga vana graafiku juurde me naasnud ei ole. Mees on paar korda küll üritanud, aga minu jaoks on selge, et see poleks võimalik. Me oleme nüüd lapsevanemad.

Aga kas ma kahetsen ja tunnen end halvasti, et me harva seksime ja vaevu kohtingutel käime? Ei. Lapsed on seda väärt.

Lugeja, milline on sinu suhte lugu? Jaga seda teistega ja saada lugu meile [e-mail].