Su laps on uue kooliaasta alguse tõttu stressis? Kooliõde annab nõu, kuidas seda leevendada
Taastage igapäevarutiin
Kaks nädalat enne kooli algust võiks hakata last harjutama varem magama minema ja hommikuti jälle varem ärkama. Seda on hea teha järk-järgult. Näiteks tuua iga päev ärkamise kellaaeg 15 minutit varasemaks kuni jõuate tavapärase kooliaegse unerežiimini. Harjuge taas äratuskellaga. Kui eelmisel õppeaastal oli päevakavas vajakajäämisi, siis on hea alustada uuel õppeaastal tervisesõbralikuma elustiiliga. Koolilaps peaks öösel magama 9-10 tundi, teismelised 8 –9 tundi. Sama oluline on ka toitumisrežiim. Päevas peaks sööma 3 põhitoidukorda ja 1-2 vahepala.
Varuge ja pange valmis kooliasjad
Mõelge läbi ja koostage nimekiri vajalikest koolitarvetest. Varuge need aegsasti, siis on valikuvõimalus suurem ja soodsama. Kaasake kindlasti koolilaps valikuprotsessi, riiete-jalanõude ja koolikoti osas on see oluline juba selleks, et saaks parajad ja mugavad asjad. Kuid las lapsele jääb rõõm välja valida uue kooliaasta vihikud, kaustikud, kirjatarbed. See on osa koolirõõmust.
Ettevalmistused järgmiseks päevaks saab teha juba õhtul
Hommikul unise peaga võib mõndagi ununeda. Kui laps on veel algklassiealine, pange juba õhtul koos valmis tema järgmise koolipäeva riided, pakkige koolikott, trenniasjad jne. Ka ettevalmistused hommikusöögiks võib juba õhtul ära teha. Kui tegu on juba suurema õpilasega, tasub tallegi soovitada mitte jätta kooliasjade kokkupanekut viimasele minutile.
Arutage omavahel läbi kodukord
Rääkige läbi millal ja kus hakkab laps tegema tulevasi koolitöid, kas ja kui kaua võib laps kasutada nutiseadmeid, kas ja kui kaua võivad sõbrad külas viibida, millised huviringid ja trennid on võimalikud, milliseid ülesandeid on lapsel vastavalt vanusele jõukohased (näiteks lemmiklooma eest hoolitsemine, oma toa korda tegemine jms) jne. Siis olete kindel, et kõik on asjadest ühtemoodi aru saanud.
Ekraaniaeg ei tohiks olla üle 2 tunni päevas. Kooliaasta jooksul lisandub ka arvutis tehtavaid kodutöid. Proovige ajapiirangust kinni pidada sel viisil, et kui koolitööd on tehtud, siis laps rohkem koolipäeval nutiseadmeid ei kasutaks. Oluline on olla ise teadlik internetikasutaja ning juhendada ka last turvaliselt internetis käituma.
Seadke eesmärgid
Motivatsiooni on lihtsam hoida, kui lapsel on eesmärk. Eesmärgid võivad olla seotud nii õppetöö kui ka sotsiaalse eluga, peaasi, et need on realistlikud ja saavutatavad, muidu kogeb laps liigset pettumust. Tunnustage last pingutuse eest. Tulemuse saavutamiseks proovige kasutada positiivsust, näiteks öeldes “sa võid minna õue, kui koolitöö on tehtud” selle asemel, et öelda “sa ei lähe enne välja, kui õppetöö on tehtud.”
Perekond on oluline väärtus ja jõuallikas
Igaüks soovib, et tema jaoks oleks aega ja teda ära kuulataks. Perekonnas peab olema igaühel nii oma aega kui koos veedetud aega. Koosveedetud aeg loob usalduse ja hea kontakti pereliikmete vahel. Siis usaldab laps teile ka oma muredest rääkida. Aja planeerimiseks võib hoida kõigile perekonnaliikmetele nähtaval kohal kalendrit, kus on kirjas igaühe tegevused ja ülesanded.
Hooli endast ja vajadusel otsi abi
Et anda head eeskuju ja olla hea lapsevanem, vajad ka aega endale ja nn.akude laadimist. Lapsevanemaks olemine tähendab pidevat õppimist. Ära nõua endalt liiga palju. Kui jääd hätta, otsi abi. Kasulikku infot, koolitusi, nõustamist ja e-nõustamist võib leida näiteks portaalidest Tarkvanem, Rajaleidja jne. Tee koostööd kooliga ja tugipersonaliga. Salvesta oma telefoni kooliõe telefoninumber, et teaksid kõnele vastata, kui sulle helistatakse seoses lapse haigestumisega. Loomulikult saa tuttavaks ka oma lapse kooli kooliõega, kes on lapsevanematele koostööpartneriks ja nõuandjaks.
