Teatavasti hüpnotiseeriti noort Mike Tysonit, kellele sisendati, et ta peab oma vastased hävitama. Tulemused olid fenomenaalsed – pikka aega polnud talle poksiringis vastast.

Ka Ants on palju töötanud sportlastega. Tema sõnul on hüpnoosi abil tõepoolest võimalik sportlaste tulemusi tõsta. Lisaks saab saatest teada hüpnoosi teistestki võimalustest. Kindlasti on paljud kas või teleekraanil näinud, kuidas hüpnoosi viidud inimesed lambana määgima või kanana nokkima hakkavad. „See on šõuhüpnoos, mida tuleb teraapilisest hüpnoosist rangelt eraldada,” selgitab Hüpnotisöör Ants.

Saates tuli jutuks, miks mõned inimesed hüpnoosile ei allu või kui kiirelt kogu protsess aset leiab. Lisaks selgitas Ants, kuidas ta massihüpnoosi läbi viib.

Loomulikult on hüpnoosiga võimalik ravida ka foobiaid – näiteks arahnofoobiat ehk ämblikukartust – ja isegi sõltuvusi, ent mida aeg edasi, seda rohkem Ants sellest hoidub.

Ta viib läbi teraapiasessioone, mida nimetab perekonnapsühhoteraapiaks. Samuti võiks neid nimetada läbielamisteraapiaks. Enne saadet tegi Ants teraapiasessiooni ka saatejuhile, kes elas läbi oma lapsepõlvetraumasid, rääkis enda väikse mina ja surnud sugulastega ning ütles kõva häälega välja asju, millele igapäevaselt võib-olla ei mõtlegi.

Ants jõudis hüpnoosi juurde tegelikult läbi enda vajaduse. Varasemalt eduka müügimehena töötanud mees on aga nüüdseks keskendunud täielikult terapeudiametile ning järjekorrad tema vastuvõtule on veninud kuudepikkuseks. Ta on läbi viinud üle 3000 sessiooni ja seetõttu tunneb eestlase hingeelu rohkem kui keskmine inimene. Eestlase põhiprobleem pole midagi üllatavat – ikka suhted, suhted, suhted.

Ants selgitab, kuidas inimesed suhetesse oma vanemate traumasid kaasa võtavad. Ja mitte ainult vanemate – ka eelnevate põlvkondade.

Kuidas näiteks vanavanemate küüditamiskogemused meid tänapäeval mõjutavad? Või miks saab Ants tapmisähvardusi? Või kuidas on töötada koos palgamõrvariga?

Täpsemalt kuula juba saatest!


Saatejuht: Taavet Kase

Tagasiside: eso@delfi.ee