Teismelise ema uuest kooliaastast: minu kõiges suurem hirm on ikkagi nakkuse koju toomine koolist
Tänasest algas jälle õpilaste poolt kaua oodatud uus kooliaasta. Lapsevanematel on palju küsimusi — kuidas hakkab uus õppeaasta välja nägema? Kas varsti on jälle oodata täielikku koduõpet? Kuidas kõik laabub, näitab hetkel ainult aeg. Üks ema pani kirja oma mõtted seoses algava kooliaastaga.
Algabki uus kooliaasta ja midagi pole teha, rõõm on südames, sest sügiseti on ju ikka uued tuuled ja mõtted ja plaanid. Laps on isegi elevil, kuigi ta sõpradega ju kohtus siin aeg-ajalt, ootab ta ikkagi oma kõikide klassikaaslastega kohtumist.
Teiseks on see ju tore, et tekib taas mingi rutiin, kellaajad muutuvad olulisemaks ja tekib rohkem kohustusi — see viimati kirjeldatu on nüüd muidugi lapsevanema rõõm, mitte see, mida laps tunneb. Tema tahab sõpru näha ja veidi koolihoovis peale tunde möllata. Õppimisest ja kohustustest ei soovi midagi kuulda. Tahab endiselt koduõpet, et oma uni täis magada ja kooliülesannetele keskenduda talle sobival ajal nagu kevadel koroonaperioodil. Kevadel said kõik asjad kenasti tehtud, lihtsalt tegemiseks sobiva aja valimine sõltus lapsest rohkem ja hinded olid korras.
Lapsevanemana mõistan teda, kuid olen siiski arvamusel, et õpetajate selgituste saatel on kergem õppida, samas kui arvestada asjaolu, et klassis on 30 teismelist, siis ei teagi — äkki on koduõpe ikkagi põhjalikum. Tunnen muret ka viiruse leviku pärast, kindlasti ei ole lapsed üle pika aja kokku saades nii distsiplineeritult distantsi hoidmas ja käsi desinfitseerimas ja kerge nohu ei maini neist ju keegi vanematele, nad isegi ei märka seda. Minu kõiges suurem hirm on ikkagi nakkuse koju toomine koolist, mis viibki taas koolide sulgemiseni ja kui see niikuinii juhtub, siis miks me ikkagi kohe koduõppele ei jää… Kahju, et pole võimalik valida, kumba eelistad.
Ideaalne kui tekiks n-ö paralleelvõimalus, et mõnede edumeelsemate koolide õpetajad ongi valmis andma tunde läbi netikeskkonna ja sõltumata lapse kooliga seotusest, saab õpilane võimaluse valida, et millise kooli ajaloo- või keemiatundi ta teatud teemade osas kuulab, tunde salvestakse ja neid saab alati üle kuulata kui oled kas haige või teises tunnis jne.
Ehk tekivad aeg-ajalt uunedatavad netiloengud õppekava ulatuses, oluline vaid, et laps läbib teatud perioodi jooksul õppekava täies mahus. Küsimusi küsitakse läbi foorumite ja mõttetubade nt. Õppekava ju peaks sama olema igas riiklikus koolis. Võib-olla ei peaks siis riik enam nii palju muretsema teatud aineõpetajate puuduse pärast, netikeskkona vahendusel pole ju oluline, kas kuulajaid on 30 või 300. Igatahes gümnaasiumiastmes võiks ju seda teatud õppainete puhul rakendada. Hetkel ei ole kindlasti meie ühiskond selleks valmis, või äkki ongi just praegu õige aeg?
