Mures naine: sain teada, et mu kallim ei oleks kunagi nõus vanemapuhkust võtma. Kas see on piisav põhjus lahkuminekuks?

Saime kirja naiselt, kes on hämmingus, sest tema mees muidu ei ole täieliku traditsioonilise peremudeli pooldaja, ehk nad mõlemad teevad küll koduseid töid, aga nüüd sai naine teada midagi, mis pani teda nende suhtes kahtlema.

“Oma elukaaslasega oleme nüüdseks kolm aastat koos olnud. Minu jaoks on see teine suhe, temal kolmas. Oleme mõlemad kahekümnendate lõpus ja kui enne lihtsalt lõbutsesime, siis nüüd oleme viimasel ajal hakanud ka lapse saamise peale mõtlema.

Mina armastan oma tööd väga, tema samuti. Kuna lapsepuhkusel olijat saab vahetada, siis ühel korral võtsingi teemaks, et minu meelest oleks igati normaalne, kui umbes pool aega oleksin mina lapsega kodus ja siis vahetaksime, et ka tema saaks lapsega palju aega koos veeta ning mina tagasi tööle naasta.

Ma olin kohutavas hämmingus tema vastusest. Ta teatas, et selline mõte nüüd küll läbi ei lähe, et ainuõige viis on see, kui naine on lapsega kodus, et mis tema ikka selle titega peale hakkab, palju mõistlikum on ikka nii, et tema käib tööl edasi ja mina olen terve aeg põnniga kodus.

Ma ei saa aru, miks ei peaks üks isa tahtma oma lapsega aega koos veeta? Ma pakkusin mõistliku lahenduse. Ja üleüldse on meil kodus kõik väga normaalne, teeme enam-vähem võrdselt kodutöid, nii et selline lähenemine tuli küll ausalt öeldes täieliku üllatusena.

Kuna ma tahaks küll tegelikult varsti last saada, siis tulebki nüüd ära otsustada, kas pean oma tahtmised alla suruma või hoopis lahku minema? Või äkki on miski, mis paneks meest meelt muutma, et ta oma suhtumist muudaks?”