Naine põrutab: mehed võiksid esmalt õppida ise sünnitama ja alles siis nõudma, et neil oleks abordiküsimuses õigus arvamust avaldada
Eesti Päevalehe veebitoimetaja Lennart Käämer kirjutas täna avaldatud arvamusloos, et aeg on ümber saada iganenud arusaamast, nagu oleks abort lahutamatu osa naise vabadusest ja sõltumatusest. "Mehe ja naise vastutus elu ees on sümmeetriline, mitte ainult ühe osapoole eraasi." Selle väitega ei nõustu üks Naistekale kirjutanud anonüümseks jääda sooviv naisterahvas.
"Ma võin nüüd kõlada kui "üks emotsionaalselt ülesköetud naine", aga noh, olgem ausad, seda ma ju olen ka. Lugesin Käämeri kirjutatud arvamuslugu ja olin pehmelt öeldes pahane.
Tundsin taas hämmeldust, et järjekordne meesterahvas näeb, et tal on õigust avaldada arvamust teemal, mis puudutab naise keha ja rahakotti. Ma ei näe just sageli selliseid artikleid ilmumas naiste sulest ja enne, kui mõni selline taas avaldada, tasuks mõelda, miks see nii on.
Isiklikult tunnen, et kui ma a) jääksin rasedaks üheöösuhtest, sest kondoom purunes või me kondoomi ei kasutanudki, siis oleks igati mõistlik, kui me kumbki seda last ei taha, teha abort. Miks vajab maailm veel üht last, keda tegelikult siia ilma ei oodatud? Keegi peab teda ju ka üleval pidama, kui meie teda ei taha.
Või b) kui ma rasestuksin oma aastatepikkuse püsisuhte suvalise esmaspäevase seksi ajal ja tunneksin, et ma seda last kohe üldse ei taha, siis mul on samuti õigus teha abort. Jah, isegi siis, kui mu elukaaslane väga tahab ja palub mul see laps sünnitada. MINA olen see naine, kes peab teda kõhus kandma ja mehed võiksid esmalt õppida ise sünnitama ja alles siis nõudma, et neil oleks abordiküsimuses õigus arvamust avaldada.
Ja c) kui ma jääksin rasedaks ja mul on konkreetne põhjus, MIKS ma seda last ei soovi, siis ma ei peaks seda kellelegi selgitama ja lootma, et tema näeb ka, et see on piisav põhjus, et saaksin rahastuse.
On palju totraid asju, mida me juba maksumaksja raha eest rahastame ja isiklikult ei näe mitte kuidagi, kuidas abordi rahastamine on siin esimene asi, mis võiks kellelegi ette jääda.
Maailma pole vaja juurde lapsi, kes pole oodatud. Maailma pole vaja juurde lapsi, kes peavad elama ühe vanemaga, sest naine jäi kogemata rasedaks, aga üks vanem seda last kasvatada ei taha. Maailma pole vaja juurde lapsi, kellel pole ühtegi vanemat, sest nad pidid ta küll sünnitama, aga mitte üles kasvatama ja kasvatama peab nüüd riik... maksumaksja raha eest.
Lapse saamine peaks olema ikka läbimõeldud valik. Tsiteerin lõpetuseks üht loo all kommenteerinud lugejat: "Iga töötav naine on ka maksumaksja ja tal on õigus turvalisele abordile."
