Karmi diagnoosi tõttu on ka Kaia harjumus­pärased lopsakad poolpikad juuksed on asendunud ultralühikese poisipeaga. “Umbes kolm nädalat pärast esimest keemiat hakkasin nägema, et juuksed on rohkem lahti. Tegin siis endale klambritega ülespandud soengu,” meenutab Kaia. “Jõulupidude ajal tuli juukseid juba salkudena, kuid kinnipandud soeng aitas olukorda varjata, kuniks aasta lõpus lõikasin juuksed täiesti maha.” Kuna Kaia teadis, mis teda ees ootab, siis võttis ta seda enda sõnul paratamatu kõrvalnähuna.

Kaia parukaga. Esimene keemiaravi on seljataga.

“Valmistusin aegsasti. Kui keemiaravi toimumine oli kindel, siis ostsin Casa­bella Juuksestuudiost paruka. Need on tänapäeval nii naturaalsed ja kvaliteetsed ning sain enda loomulikule värvile ja soengule väga sarnase paruka,” rõõmustab naine. “Paljud ei saanud arugi, et mul oma juukseid pole. Alles siis, kui uute lühikeste juustega tööle tulin, imestasid soengumuutuse üle — et nii julge naine, et sellise soengu lõikasin! Saime siis koos naerda, et seekord oli tegemist minupoolse alatu trikiga. Kodus olles käisin trikoomütsikestega, mis olid mõnusad, sest parukaga hakkab palav."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid