Eestlanna elu pideva hirmuga | „Kahtlustasin, et mu laps ei pruugi sündida tervena ja mees jätab mind maha."

Palju on räägitud sellest, et eestlastel on kombeks kõik endale muretseda — nii pere, töökoht, kodu, auto, maja, isegi lemmikloom ja õhtusöök. „Kuni eelmise aastani arvasin, et ju ma siis olen oma muretseva loomu tõttu üks tüüpiline eestlane,“ naeratab Mari (26). „Aga ühel hetkel ütles mu parim sõbranna, kes on väga vaos hoitud alati, mulle sõnad, mis mind reaalselt mõtlema panid: „Sa ei ole normaalne. Mine arsti juurde!“

Mida lähemale sünnitusele, seda rohkem ma üritasin varuplaane mõelda. Lõpuks jõudsingi sinnamaani, et tõenäoliselt ma suren sünnitusel ja hakkasin lapsele otsima ristivanemaid. Mu sõbranna oli loomulikult rõõmuga nõus, aga kui ma talle pisarsilmi hakkasin jutustama sellest, mida ta võiks lapsele minu kohta rääkida kunagi, sai ka sõbranna aru, et midagi on väga viltu.
Mäletan läbi pisarais silmade vaid seda, kuidas ta püsti tõusis, mulle klaasi suhkruvett tõi ja ütles, et „Mari, see ei ole normaalne. Sul on abi vaja!“