Raske füüsiline koormus ja 27 päeva värskes õhus kauni looduse keskel mõjusid kosutavalt. «Need hetked olid ühtpidi hästi kurvad, aga samas tervendavad, sain nendes ilmatu ägedates katedraalides küünalt süüdates Mammile mõelda,” sõnab Kertu, kes sel aastal kaotas oma armsa vanaema, kelle mälestuseks ta eneseledismise retke ette võttiski.
”See oli mulle väga tähtis, sest vanaema palus alati välismaalt mõne video või pildi saata, mäletan, kuidas ta ütles kunagi ühe Veneetsia katedraali kohta, et see on nii ilus ja järgmises elus läheb kindlasti sinna.»
Santiago de Compostelasse jõudis Kertu märgilisel päeval- hingedepäeval.
Kertu seiklustest ja teekonnast loe pikemalt juba värskest Naistelehest.
