Täna on eriline päev! Vaata, mida tohib teha ja mida mitte
Kadripäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nimetuse Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi.
Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.
Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne.
Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: Mandri-Eestis kadripäeval, aga mõnel pool ka kadripäevale eelneval hanipäeval ehk kadrilaupäeval, mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima.
Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, küsitleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu.
Ilmaennustused:
◦ Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm.
◦ Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma.
◦ Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki.
◦ Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad.
◦ Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
◦ Kadripäeval läheb sügis üle talveks.
◦ Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (andresepäev, 30. november) külmaks teeb.
◦ Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).
• Muud ended ja kombed:
◦ Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
◦ Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted.
◦ Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära.
allikas: et.wikipedia.org
