Naise ehmatus Tartu ehituspoes: kas tõesti sain ma soolise diskrimineerimise osaliseks?
“Soovin rääkida soolisest diskrimineerimisest, mis mulle laupäeval kell 13 Tartu Decoras osaks sai. Lapsel oli Tartus sünnipäevale minek ning nagu kaugema kandi inimesed ikka, planeerivad oma sõite nii, et kõik vajalik saaks tehtud. Nii ka pakkusin mina abikaasale, et võin ehituspoest ise liistud ära osta. Olen ehitamisega seotud olnud aastast 2006 ja nüüd käsil teise maja viimistlus, seega ehituspoed nagu mu teine kodu.
"Inimene peab ikka ise hakkama saama."
Silikoon sai võetud ja suundusin liistu- ja laastuosakonda, vaatasin, see oli praktiliselt inimtühi. Tšekkasin üle ka sealse töötaja olemasolu, sest näiteks Bauhofis on vastava osakonna töötajat raske leida või kui kellegi leiadki, siis pole ta antud osakonna oma ja ei tea, või siis K-Rauta, seal tundub, et alati on tegu uue töötajaga. Nii, tööline liistuosakonnas oli oma laua taga, rääkimas teise töötajaga juttu, mask rippumas ühe kõrva otsas. Mind märgates sättis maski näole. Läksin temast mööda ja otse põrandaliistude juurde, leidsin sobivat värvi liistud ning helistasin mehele, et mitu ja mida veel võtan. Mees ütles, et saadab mulle sõnumisse ning küsigu sealt abi, et töötaja aitab kokku komplekteerida.
Sõnum tuli ja nii sammusin selle töötaja juurde, tema asukoht ei olnud muutunud ja jätkuvalt jutustas oma kolleegiga, mask kõrva küljes rippumas. Pöördusin nende poole: “Tere, vabandust, kas saaksite aidata mul need asjad komplekteerida?” ja näitasin sõnumit. Meesterahvas sättis maski ette ning ütles: “Mis asjad?” Täpsustasin, “Magnumi põrandaliistud koos osadega”. Mees tõusis püsti ja hakkas sinnapoole sammuma, mina lapsega järgnesin. Tema siis juba üleolevalt: “Inimene peab ikka ise hakkama saama.” Mina hämmeldunult: “Ma ei ole ju spetsialist?!”
Jõudsime nende liistude juurde ja tema kordas ja lisas juurde:” Inimene peaks ikkagi ise hakkama saama, numbreid ju tunnete 1, 2, 3, 4?” Viitas liistudele ja väikestele juppidele. Nüüdseks olin nii solvunud, et ma isegi ei suutnud uskuda, et keegi üldse nii võib käituda emaga, kellel on laps käeotsas. Ütlesin, et nii ebaviisakas ja selge, kõik, täname. Tema lahkus. Tegin mehele videokõne ning ütlesin edasi, mida töötaja oli öelnud, hakkasime siis koos vaatama seda postamenti, kus olid kõikide erinevate liistude jätkud, nurgad jne.
Meeskliendil ei palutud lugemisoskust kasutada
Mees selgitas, et pean jälgima liistu peal olevat numbrit ka teiste jubinate valimisel, et need on siis üht värvi ja see ei ole 1234, vaid 809. Sel ajal, kui mina otsisin neid juppe, jõudis minu selja taha veel kaks klienti. Eemalt see sama töötaja ilmselt nägi, et ma tekitan juba ummiku ning tuli uuesti tagasi, küsis:” Kas leidsite oma asjad üles?” Ma ütlesin talle: “Te olite nii ebaviisakas, et ma ei soovi teie abi enam!” Tema vastas: “No siis on hästi!”
Ütlesin mehele, kellega olin jätkuvalt viodeokõnes: “Ma arvan, et targem on, kui sa tuled ise neid valima.” Mees oli nõus ja ütles, et siis tuleb ka juhataja juures ära käia, mille peale see töötaja eemaldus. Ladusin valitud liistud tagasi ning suundusime väljapääsu juurde. See töötaja oli juba jõudnud ettepoole ühe meeskliendi juurde ning too küsis ta käest, et kas seda on ka tumedamat pruuni. See sama töötaja ei käskinud tal ise hakkama saada või lugemisoskust kasutada, vaid ütles: “Jah, näete, siin allpool on.”
Mina lapsega kõndisime neist mööda ja ma mõtlesin, et kas tõesti sain ma soolise diskrimineerimise osaliseks? Tuleb ka mõelda maski kasutamise telgitagustele, nimelt mask kaitseb ja annab mingil määral anonüümsuse ja siis võib ju selle varjus kõike öelda. Ma võin olla ju aastaid ehitusega seotud, kuid see ei tähenda, et ma pean oma nelja lapse kõrvalt teadma ka liistude hingeelust. Lisaks, miks on need inimesed seal poes istumas? Miks poed neid hoiavad, kui inimesed peavad ise hakkama saama, see on siis ju iseteenindus? Loo teeb irooniliseks veel see, et lapse käes oli kiusamisvaba lasteaia karu, kes meie perel see nädalavahetus külas on ja tegemistes osaleb ja mis tegelikult toimub täiskasvanute maailmas.”
Lugejad, rääkige kaasa — kas olete saanud mõnes poes soolise diskrimineerimise osaliseks? Jagage oma lugu kommentaarides või kirjutage meile otse: naistekas@delfi.ee
