Kadri Voorand leidis tee eneses peituvale paradiisisaarele: see on miljon korda väärtuslikum ning mõjusam kui reis lõunamaale

„On olnud pingeline aasta, pideva kohanemise aasta. Ellujäämise aasta. Hoopis teisiti mõtlemise aasta. Endasse vaatamise aasta. Uued olukorrad panevad ennast sügavamalt analüüsima, kas pole?”, küsib muusik Kadri Voorand uue aasta lävel ning tunnistab, et leidis pandeemia ajal tee eneses peituvale „paradiisisaarele”, mis on miljon korda väärtuslikum ning mõjusam kui reis raha eest ja lõunamaale.

Olenemata pandeemiast, on Kadri aasta möödunud töiselt . Tõsi, vähem on olnud reisimist ja vähem on olnud kontserte. „Aga ega siis kontsert ongi ju kogu tööst siiski vaid 5 protsenti kui sedagi, ülejäänud 95 on töö, mida publik ei kuule ega näe,” naerab Kadri. Ja see töö on jätkunud.

Enesesse vaatamise aasta

Kadri jaoks on käesolev olnud eelkõige pingeline ja pideva kohanemise aasta. „Ellujäämise aasta. Hoopis teisiti mõtlemise aasta. Endasse vaatamise aasta. Uued olukorrad panevad ennast sügavamalt analüüsima, kas pole?,” küsib Kadri.

„Olen saanud võimsama kontakti iseendaga. Tänu eriolukorrale käivitusid sootuks jõulisemalt minu sisemaailma protsessid. Saan julgelt väita, et olen rännanud enda siseilma ammu unustatud maadele ja selle rännaku jooksul astunud jälle mitu suurt sammu teadlikuma olemise suunas. Reisida eneses peituvale paradiisisaarele on miljon korda väärtuslikum ning mõjusam kui reis raha eest ja lõunamaale,” kirjeldab naine keerulise aasta plusspoolt.

Suvel toimusid, välismaal ärajäänud esinemiste asemel, kontserdid kodumaal. „Esile kerkis huvitav asjaolu, nimelt puht statistiliselt polnudki ma juba aastaid nii palju kontserte solistina Eestis andnud. Estonian Voicese ja igasugu projektidega küll jah, aga solistina mitte. Mõistsin, et peaksin seda tulevikus teadlikult rohkem tegema.”

Teadmine, et kõik on võimalik, täitis tervet mu keha ja vaimu!

Ka suvi kinkis tänu selle, et Kadri nii pikalt kodumaal oli, mitmeid väärtuslikke hetki.
„Tänavuse aasta üks mõnusamaid hetki pärineb ühelt Kihnu rannalt. Olin juba pikki aastaid edasi lükanud taaskohtumist selle erilise kodumaise saarega,” räägib loodust armastav naine.
„Hetked seal olid saarepuhkusele omaselt südamlikud, kuid ühe salajase inimtühja ranna avastamine tundus justkui maailma servale jõudmisena. Toimus mingit suuremat laadi energia liikumine, unistuste mõnus virr varr täitis pea ning kõhtu tekkis liblika tunne. Teadmine, et kõik on võimalik, täitis tervet mu keha ja vaimu!”

Edasilükkunud projektide aasta

Juba jaanuari lõpus peaks Kadri jaoks taas lahti minema reisimiste ja kontsertide aasta. Esimeste sihtkohtadena ootavad Prantsusmaa, Šveits, Saksamaa ja Itaalia. „Ootan südames tihedamat kontsertperioodi juba väga! Ma vajan seda! See on õhk minu loomingu kopsudele. Samas olen oma vaimus valmis ka halvimaks,” sõnab Kadri, kelle jaoks algav aasta tõotab tulla suuresti 2020 edasilükkunud projektide aasta.

„Kuid on ka põnevaid uusi ettevõtmisi. Näiteks võib juhtuda, et sünnib minu südameteose "Laineile end kingin" uus versioon ühele suuremat laadi koosseisule, aga rohkem ma praegu seda saladust ei paota. Eesti laulu trall võtab veebruarini kindlasti samuti oma oma osa ning Estonian Voicesiga plaanime tänavusel juubeliaastal alanud tööd uudisloominguga jõuliselt jätkata.”