Ausalt ka/Tõtt öeldes

Inimesed ju räägivadki tavaliselt, tõtt aga valetaja peab ütlema: “Et olla sinuga täiesti aus”, et anda tõepära mõnele kahtlasele loole. Tavalistel inimestel pole vajadust seda lauset kasutada.

“Mina” asemel “nemad”, “tema” ja “meie” kasutamine

Kui valetaja katsub seletusi anda ja loodab, et sa teda uskuma jääd, siis kasutavad ta isikulist asesõna “mina” palju vähem, kui ta oma lugu jutustab.

Ma mitte kunagi/Ma alati

Sõnad nagu “mitte iialgi”, või “ma alati” kõlavad võltsilt, sest me ei tee midagi “alati” või “mitte kunagi”. Valetaja katsub neid sõnu lisada oma jutu sisse, et näida veenvam.

Liiga palju detaile

Valetajad peavad meelde jätma oma valede lugude detaile, et nende vale ilmsiks ei tuleks. Nad lisavad tihti liiga palju detaile, et nende lugu tõepäraselt paistaks ja et detailid varjaksid valet.

Keeldumine, õigustused ja lühikesed vastused

Valetaja salgab automaatselt, et ta midagi korda on saatnud, isegi kui teda veel keegi süüdistanud ei ole. Valetaja katsub ka selgitada, miks ta niiviisi toimis, ka siis, kui keegi temalt pole põhjust küsinud. Ta tahab õigustada oma käitumist ja tunneb end süüdi.

Valetajad kasutavad ka lühikesi lauseid, mis ei vasta alati küsimustele, sest nad ei taha paljastada seda, mis tegelikult juhtus.

Lisaks neile viiele lausele väidavad psühholoogid, et selleks, et teada saada, kas inimene valetab, järgi tema kehakeelt:

- valetaja puudutab tihti oma nägu, puudutab juukseid või kratsib nahka või küüsi

- valetaja vaatab otse silma, samal ajal tungivalt rääkides

- ta niheleb pidevalt närviliselt.

Allikas: Kodused Lood