Kangelastegu! Viieaastane Marten päästis elu esimese telefonikõnega oma ema

"Seitsmesed uudised" tutvustas Kuressaares elavat viieaastast Marten Kulda, tublit lasteaialast, kellele meeldib üle kõige mängida. Marteni elu ei ole kunagi olnud päris tavapärane, sest tema emal Gerlil on epilepsia. Ema päästmiseks tegi Marten eelmise aasta kevadel elupäästva telefonikõne.

Epilepsiaga hakkamasaamine nõuab pingutust kogu perekonnalt. Marteni vanaema Ülle sõnul on mure suur, pidev mure tiksub kogu aeg.

"Kui Marten oli päris väike, nad olid siis juba omaette. Siis oli minu meelest päris õudne, päris õudne mure oli," meenutab Ülle.

Eelmise aasta varakevadel oli Marten emaga kahekesi, kui Gerlil taas haigushoog peale tuli. Poiss sai aru, et midagi on valesti, sest ema silmad olid kinni ja ta ei vastanud.

"Niimoodi ongi, ma tean ainult ette seda, kui hoog tuleb. Mis edasi toimub, seda ma ei tea," kirjeldab Gerli. Seekord tundis Marten, et emal oleks abi vaja. Ta polnud küll varem ema telefoniga kellelegi helistanud, kuid nüüd tuli viieaastasel poisil sellega hakkama saada, sest soov ema aidata oli nii tohutult suur.

"Ma oskan helistada, sest ma olen juba suur," teab Marten.

Marten helistas esimesele ettejuhtuvale numbrile ja vastas naine, kes aitas poisil häirekeskusega ühendust saada. Poiss meenutab, et tädi küsis, kuidas ta teda aidata saab, mille peale vastas Marten, et emmel on hoog ja ta ei kuule.

Kohale tulid nii politsei kui kiirabi, kellele väikese vapra Marteni käitumine tõeliselt muljet avaldas.

"Kui me lõpuks korteri teada saime ja sisse jõudsime, siis vaatas vastu pruunisilmne rahulik väike poiss ja ema hakkas juba oma tervisehädast kosuma," rääkis kiirabiõde Angela Siinor.

Oma kolmekümne kiirabiaasta jooksul ei olnud Siinor veel näinud nii tublit poissi, kes on võimeline käituma paremini, kui isegi enamjaolt täiskasvanud ei suuda.

Marteni julge pealehakkamine annab tervele perele lootust, et ka tulevikus on mure Gerli haiguse pärast väiksem. On ju sirgumas üks tubli mees, kes oskab õigel hetkel oma emale abi pakkuda.

"Ma olen väga uhke oma poja üle," tunnustas poega ka Gerli.