Kas teadsid? Sellel igapäevaselt kasutataval esemel on palju rohkem baktereid kui tualettpoti kaanel
(2)
Alusta klaviatuurist
Enim mustust koguneb arvuti klaviatuurile ja puutepadjale, sest nende pindadega on kasutaja kõige rohkem kontaktis. Kuna tegemist on ideaalse kasvupinnaga bakteritele, tuleb neid regulaarselt puhastada. Kui kasutate lisaklaviatuuri või “hiirt”, ei tohi ka neid unustada.
Huawei Eesti koolitusjuhi Jekaterina Mishina sõnul tuleks elektrooniline seade esmalt välja lülitada ning elektrivõrgust ja teistest seadmetest lahti ühendada, alles seejärel võib asuda seda hooldama.
„Klaviatuuri puhastamiseks sobib suurepäraselt see sama desovahend, mida kasutate käte desinfitseerimiseks, aga alkoholisisaldus võiks jääda alla 70%. Pihustage ainet puhtale lapile või salvrätile ja pühkige sellega mitu korda üle pindade. Kui spetsiaalset vahendit ei ole, võib puhastada ka seebiveega, mis eemaldab mustuse ja bakterid. Vedeliku kasutamisel tuleb kindlasti olla ettevaatlik, et see ei satuks arvuti avadesse ega pistikupesadesse, sest nii võib kahjustada elektroonikat,“ räägib Mishina.
“Arvuti puhastamisel võib tekkida kiusatus pääseda ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, aga kindlasti ei tohiks selle käigus eemaldada näiteks klaviatuuriklahve või demonteerida korpust — ilma vajalike teadmisteta võib sellega arvutile korvamatut kahju tekitada. Piisab ka ainult nende osade puhastamisest, mida tavaliselt puudutate ja mis on nähtaval,” soovitab ekspert.
Bakterid kogunevad ka ekraanile
Kuigi arvutiekraani puudutame harvemini kui klaviatuuri, koguneb sellele samuti tolmu ja muud mustust, milles bakterid saavad paljuneda. Arizona ülikoolis tehtud uuring näitas, et keskmise tarbija arvuti ekraan on 400 korda rohkem määrdunud kui tualettpoti kaas. Seega tuleb ka ekraane põhjalikult puhastada, ning mitte ainult puhtuse, vaid ka selgema pildi ja parema videokõne kvaliteedi jaoks.
Eksperdi sõnul võiks arvuti ekraani puhastamiseks kasutada spetsiaalselt selleks ette nähtud vahendit ja lappi. Kui seda pole aga käepärast, siis valida võimalikult puhas ja pehme kangas, et vältida ekraani kriimustamist. Samuti peaks ekraani kuivatamiseks olema käepärast teine kuiv riie, et pinnale ei jääks niiskuse ja kuivatamise jälgi, mis pildikvaliteeti rikuvad.
“Üldjuhul on sülearvutite kaamerad paigutatud ekraaniraami sisse. Tihti arvutit avades või sulgedes võtame kinni just sellest kohast, kus on kaamera ning jätame sinna oma sõrmejäljed. See omakorda rikub aga meie videokvaliteeti. Probleemi vältimiseks on tootjad otsimas uusi lahendusi.”
Korpus vajab samuti tähelepanu
Me kasutame oma sülearvutit pidevalt erinevates keskkondades, kuna oleme harjunud selle endaga kõikjale kaasa võtma. Seadmete mobiilsus on muutunud meie elu lahutamatu osaks ning ka arvutitootjad pööravad uute sülearvutite disainimisel suurt tähelepanu sellele, et need oleks võimalikult kerged. Kuna arvuti on alati kaasas, siis puutub ta kokku suurema hulga mustusega ning tõstmisel ühest kohtast teise kogunevad bakterid justnimelt korpusele. Kui arvutil on lisaks ka mitu kasutajat — näiteks erinevad pereliikmed, siis kõigi maksimaalse turvalisuse tagamiseks tuleks arvutit desinfitseerida nii sise- kui väliskülgedelt vastavalt eelpool nimetatud soovitustele,” paneb Mishina kõigile südamele.
Ekspert lisab, et kui kasutate arvuti ümbrist, siis tuleb ka seda aeg-ajalt desinfitseerida: „Mustus ja bakterid kogunevad lisaks arvuti enda pindadele ka ümbrise sisemusse, nii et ka seda tuleb hoolikalt puhastada ja desinfitseerida. Enne, kui ümbrise arvutile uuesti peale panete, jälgige, et see oleks hoolikalt kuivatatud — nii ei satu seadmesse niiskust või vedelikku.”
Arvuti sisemine hügieen
Arvuti hügieen ja puhtus pole seotud ainult seadme välispindadega, vaid ka selle sisemusega. Mida rohkem vabu ressursse arvutil on, seda sujuvamalt ning produktiivsemalt saab seadmega töötada.
„Võtke aega oma arvutis olevate dokumentide korrastamiseks vähemalt kord nädalas, näiteks iga töönädala lõpus. Tühjendage arvuti töölaud, sorteerige dokumendid kaustadesse või teisaldage need pilvemällu ja kustutage mittevajalikud. Nii on arvutis alati piisavalt ruumi ning leiate kiiremini üles kõik vajaliku,” soovitab Mishina.
„Arvuti sisemise hügieeni tagamiseks tehke kindlaks, et arvutis on toimiv viirusetõrje, programmidele ja operatsioonisüsteemidele on tehtud viimased värskendused ning aegunud programmid on kustutatud. Viimane on oluline seetõttu, et need muutuvad sageli häkkerite sihtmärgiks ja seavad ohtu arvutikasutaja andmete turvalisuse,“ loetleb ekspert vajalikke toiminguid.
“Samuti kasutage nutikaid failihalduse lahendusi, et teie arvuti kaugtöö tegemise ajal failidest ja dokumentidest ei ummistuks. Üks võimalus on näiteks pilvemälu, kus saate dokumentidele juurde pääseda mis tahes seadmest ning kasutada neid kolleegidega samaaegselt.
Hoia puhtust
Pärast arvuti puhastamist ja desinfitseerimist on oluline seda õigesti kasutada, et see võimalikult kaua puhtana püsiks. Jekaterina Mishina annab lõpetuseks veel mõned näpunäited, mida meeles pidada.
- Väldi arvuti kohal söömist, et toidujäätmed sellele ei pudeneks. Veelgi parem, kui sööd arvutist kaugemal ning pesed käed enne, kui taas oma seadme taha asud, sest määrdunud sõrmedega klaviatuuri katsudes lood sinna kiirelt ideaalse kasvulava bakteritele.
- Lisaks arvutile puhasta ja desifnitseeri ka neid pindu, millele see on asetatud — näiteks lauda või riiulit, ning ära unusta ka arvuti ümbrist. Vastasel juhul võib sinna kogunenud mustus kergesti sattuda äsja puhastatud arvutile, nii et see määrdub koheselt uuesti.
- Hoolitse arvuti puhtuse eest regulaarselt ning muuda see endale harjumuseks, sest pikalt kogunenud mustust on palju keerulisem õrnadelt pindadelt eemaldada.
