Kuna olin sellel koolitusel uus, istusin lihtsalt suvalise koha peale maha ja keskendusin materjalile, mis mulle sisenedes anti. Silmad maas, nägin esmalt tema kauboisaapaid. Ma ei saanud vaatamata jätta, et kes küll ometi selliseid saapaid kannab. Õnneks tema pead ei ehtinud kauboimüts, küll oli ta kena, elukogenud näoga. Kaabu asemel ehtis ta pead kena pahmakas juukseid. Tundsin, kuidas temast kiirgab kuumust. "Howdy, preili," ütles tal. Tegelikult ei öelnud, see oli mu kujutlusvõime. Küll aga vaatas ta mulle otse silma ja naeratas.

Olin sellist kohest meeldimist kogenud vaid ühe korra varem.

Jaga
Kommentaarid