Kampaania Solidaarne Naistepäev korraldajad: koroona läheb, aga päevad jäävad
(41)
Mis on solidaarne naistepäev? Tegemist on kampaaniaga, mille käigus kogutakse 25. veebruarist kuni 11. märtsini annetusi, et toetada menstruatsiooniks vajalike tarvetega Toidupanka, Pärnu Naiste Tugikeskust, Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskust, rahalistes raskustes peresid toetavat TEEL MTÜ-d ja Eesti Pagulasabi. Suuhügieeniks vajalike tarvetega toetame Pärnu Naiste Tugikeskust ja Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskust.
Eestvedamise taga seisavad Kristel Rannaääre, Nele Laos ja Merle Praakli.
„Mitu aastat tagasi, naistepäeval, märkasin ma enda sotsiaalmeedias trendi - paljud naised rääkisid sellest, et neile ei meeldi naistepäeval saada lilli, komme, torte. Kuna ma ise olin aasta enne seda pidanud nö ebatraditsioonilist naistepäeva - kutsusin külla oma venna ja tädipoja ning rääkisin neile naistevastasest vägivallast, siis mõtlesin, et võiks ju suuremalt teha uue naistepäeva traditsiooni,” meenutab seda, kuidas kõik alguse sai Kristel Rannaääre, kes igapäevaselt töötab kahes koolis ettevõtluse õpetajana ning on Eesti LGBT Ühingu tegevjuht.
Idee jõudis Kristelini 2019 aastal, loetud päevad enne naistepäeva, lugedes välismaa artikleid menstruatsioonivaesusest. „Hakkasin otsima, kas keegi Eestis abistab naisi ja tüdrukuid just hügieenitoodetega ja kuna ma kedagi ei leidnud, siis oligi idee olemas! Tegin kiiruga Facebooki ürituse ja jäin ärevusega ootama, mis saama hakkab. Minu suureks üllatuseks lendas üritus sotsiaalmeedias kiirelt ja annetusi hakkas aina kasvama ja kasvas kordades suuremaks, kui olin lootnud. Uskumatu, et võõrad inimesed mind usaldasid ja kandsid minu isiklikule kontole kokku ligi 7000 eurot.”
Õige pea liitus Kristeliga ka Nele Laos, kes igapäevaselt töötab Feministeeriumi veebiväljaandes, projektijuhi ja kogukonnaspetsialistina. Veidi hiljem liitus naistega ka toona pikalt Eestist eemal viibinud Merle Praakli. Merle on magistritudeng ja aitab vabatahtlikuna samuti kaasa Feministeeriumi tegemistele. „Usun siiralt kodanikühiskonda ning lisaks muusugusele toetusele ka oma aja ja energia panustamisele ühiskonnas, eesmärgiga, et meil kõigil oleks homme parem,” sõnab ta.
Koroona läheb, aga päevad jäävad
„Andmeid menstruatsioonivaesuse kohta on vähe kogutud. Probleem on arvatavasti tõsisem arengumaades, kuid võttes arvesse, et Eestis elas 2019. aastal absoluutses vaesuses üle 2% ja suhtelises vaesuses viiendik elanikkonnast, siis on päris kindlasti inimesi, kel on raskusi nii toidu kui ka igapäevaste hügieenitarvete tagamisega.
Igapäevase hügieenitarvete alla kuuluvad menstruatsiooni ajal kasutatavad tooted ja see on pidev kulu, millest naised loobuda ei saa,” ütleb Nele ja viitab 2019 aastal tehtud tarbekaupade ettevõtte Procter & Gamble küsitlusele, millest selgus, et iga kümnes Eesti tüdruk on pidanud koolist puuduma, sest tal pole rahapuudusel olnud võimalik osta menstruatsiooniks vajalikke hügieenitarbeid. „Kolme aasta jooksul oleme kampaaniate käigus saanud tagasisidet, mille põhjal ütleme küll, et Eestis on olemas vajadus tasuta ja soodsamate hügieenitarvete järele.”
Lahendusi on mitmeid, aga alustati pigem pisikestest sammudest - annetuskampaania aitab osaliselt inimeste hädavajadust leevendada ja teiste teadlikkust parandada. „Menstruatsiooni peetakse sageli piinlikuks või vastikuks ning sel teemal arutatakse harva, nii et menstruatsiooniga seotud tabu on ühiskonnas kindlasti olemas.”
Nele lisab ka seda, et küsimus on ikka ka üldises põhimõttes. „Miks on hügieenitooted maksustatud kõrgemalt kui muud esmavajalikud kaubad, mille käibemaks on alandatud, kuigi neid tooteid läheb suurel osal elanikkonnast vaja iga kuu ja nende kasutamisest ei ole pääsu. Minu arust võiksime ühiskonnana otsustada, et on solidaarne määrata menstruaalhügieenitoodetele soodusmäär ja langetada käibemaksumäär tagasi vähemalt 9%, kus ta 10 aastat tagasi oli ja kust ta 20% peale tõsteti.”
Siinkohal nõustub ka Kristel , et pisikesed sammud viivad suurte muutusteni. „Selleks, et muutus oleks suur ja püsiv, on vaja probleemile läheneda mitmest suunast - kampaania korraldamine toodete ostmiseks, käibemaksu alandamine, ühiskonna teadlikkuse tõstmine menstruatsioonivaesusest, tasuta toodete kättesaadavaks tegemine naistele ja tüdrukutele sobivas kohas ning ka korduvkasutatavate toodete tutvustamine naistele ja tüdrukutele,” ütleb Kristel.
Koht, kuhu peaaegu iga Eestis elav noor jõuab, on kool. „Tahaksime väga, et koolid hakkaksid tasuta hügieenitarbeid pakkuma. Muidugi võib kohe öelda, et praegustes oludes ei jõua, ent koroona möödub, aga päevad jäävad,” lisab Nele.
Tasuta hügieenitarvete kapp
Naiste jaoks on kõige südantsoojendavamaks ettevõtmiseks, mis heategevusprojektist välja kasvanud, kindlasti Võru Gümnaasiumi psühholoog Kadri Treiali algatus- nimelt tekitas Treial kooli tüdrukute tualettruumi tasuta hügieenitarvete kapi!
„Eelmise aasta Solidaarse Naistepäeva kampaania ajal hakkasin mõtlema, et peale raha on muid põhjuseid, miks hügieenivahendid pole kättesaadavad. Päevad võivad alata ootamatult – eriti, kui need on ebaregulaarsed,” sõnb Treial ja lisab, et koolinoortel võib veel tsükkel ebaregulaarne olla ja nad võivad rohkem sõltuda sellest, kas ja kui palju vahendeid koju ostetakse.
„Suurim vajadus hügieenitarvete järele on ikkagi tualettruumis ja Murphy seaduse kohaselt kõige ebasobivamal hetkel. Näiteks ei pruugi sel ajal olla kooliõde majas, kohe on algamas tund või huviring ning poes käimine eeldaks puudumist või on voolus nii suur, et tualettruumist lahkumine tundub lihtsalt võimatu missioonina. Ja kui lahkuda, siis kiiresti ja koju, kuid sellega õppetöös maha jäämist ning kuhjuvaid kohustusi juurde tekitades.”
Seepärast käiski Treial eelmisel aastal tööl koosolekul välja idee hügieenitarvete karbist. „Hea direktori ja haldusspetsialisti abiga tehtigi ühte tüdrukute tualettruumi karbi asemel lausa hügieenitarvete kapp. Direktori sõnul on kapp end õigustanud ning miks mitte mõelda ka muudele pisikeste, kuid kasulike asjade, näiteks niidi ja nõela lisamisele – seda võivad vajada ka poisid. Haldusspetsialisti sõnul on vajadus oodatust oluliselt suurem, mis näitab, kui väga on tegelikult seda vaja. Eks endalgi tulevad meelde lugematud olukorrad ühekordse vetsupaberi kokku kuhjamisest ja ateistina palvetades, et "ühes tükis" koju jõuaks. Kui paljud neist olukordadest oleksid saanud olemata olla, kui oleks kohe vajalik käepärast olnud.”
Rohkem infot kampaania kohta saad SIIT.
