Riina Solman: täiskasvanu ei peaks enda meelt lahutama 14-aastasega seksides

Skandaal, mis lahvatas jalgpallitreeneri ja 14-aastase trennitüdruku seksuaalsuhte ilmsiks tulekul, on endise rahvastikuminister Riina Solmani sõnul justkui õpikunäide sellest, et peame ühiskonnana end lõpuks kokku võtma ja laste kaitseks reaalseid samme astuma. Ilusaid kõnesid oleme pidanud pikalt, aga sellest jääb analoogsetes olukordades väheks. Isegi kui teismelised on teadmatusest või heas usus olukorraga kaasa läinud, on see täiskasvanud ja võimupositsioonil olevast inimesest häbitu ning ebamoraalne.

Täiskasvanud peaksid lapsi kaitsma ja kui peakski osutuma mõne täiskasvanu jaoks „olukord nii tungivaks“, siis oma tungidele peab täiskasvanu suutma „ei“ ütelda. Nii nagu eeldame, et müüja ütleb „ei“ alaealisele, kes soovib sigarette või alkoholi osta. Siin ei saa juttugi olla kahe võrdväärse inimese omavahelisest kokkuleppest.

Seksuaalsusest on täna tehtud kaup. Avalik ruum on täis erootikapoodide ja ka täiesti igapäevase kauba seksualiseeritud reklaame, sest see müüb. Samal ajal ei jõua me aastaid mitte kuhugi plaaniga tõsta seksuaalse enesemääratluse vanust. Seda vaatamata asjaolule, et lastekaitsetöötajad, psühholoogid ja naistearstid selle vajadust korduvalt rõhutanud on.

Ettekäändeks on toodud, et seaduses on raske eristada eakaaslaste seksuaalset läbikäimist suure vanusevahega partneritest. Põhjendatakse, et lisaks tuleks muuta mitmeid teisigi seaduseid, sest teatud tingimustel on ju 15-aastasel lubatud abielluda. Need põhjendused lasevad pedofiilidel oma tegevust jätkata. See töö väärib seadusandja poolt ammu ära tegemist, sellega tuleb edasi liikuda! Põhjamaades, millest kõige enam sotsiaalsfääris armastame eeskuju võtta, on Soome õigusruumi näitel suudetud eristada kahe teismelise seksuaalsuhet 14-aastase ja 40-aastase partneri omast. Usun, et suudame ka meie.

Väide „laps ise ju tahtis“ ei päde

Seadusemuudatus ei tähenda seda, et me enam ennetusele, teavitusele või seksuaalharidusele tähelepanu ei pööra. Loomulikult pöörame. Samal ajal on aga vaja anda selge sõnum, et riigi vaates ei ole 14-aastase seksuaalsuhe endast oluliselt vanema partneriga aktsepteeritud ega lubatud ning sel puhul ei piisa väitest, et laps ju ise tahtis. Isegi, kui sel hetkel arvas, et tahtis, on täiskasvanu kohus öelda, et see ei ole õige ja seda seetõttu juhtuma ei saa.

Ütlesin mõned kuud tagasi isadepäeva konverentsil peetud kõnes provokatiivselt ja noortele suunatult, et seks ei peaks olema lihtsalt meelelahutus, sest sellega kaasnevad tagajärjed, kurvemal juhul meie laste vaimsele ja füüsilisele tervisele. Selle peale rõkatas sotsiaalmeedias end progressiivseks pidav edev osa inimesi ja asus seda väidet naeruvääristama. Nüüd on see sõnum jälle kord aktuaalne. Täiskasvanu ei peaks enda meelt lahutama 14-aastasega seksides ja lastega armusuhteid otsides ning seadusandlus peab seda seisukohta selgelt ka väljendama.

Minu kõne osa oli tookord emana suunatud noortele, alaealistele ja oli esitatud mõttega seksiga kaasneva peale mõelda mõned päevad kaugemale vaadates. Juhuseks võib olla põnev hetkemeelelahutus, aga seksuaalsel aktil on nooruki hingeelule tagajärjed, ennekõike kasvõi tagajärjed enesetundele – mis ei saa ju ärakasutamise korral kuidagi positiivne tunne olla. Linnapilt on harjumuspäraselt täis seksi, reklaamplakateid ja selge see, et lisaks turvalisele seksile kondoomiga reklaamitakse sellega tegelikult ka juhusuhteid ilma võib-olla sellele isegi mõtlemata.

Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus päästab meie noored vanemate kogetust, ka keerulisematest tagajärgedest, ometi tõstab reklaamimaailm isegi lööklausega „kumm on seks“ seksi kui meelelahutuse mentaliteeti noorte hulgas kõrgemale ega räägi kõigist ohtudest.