Heleri sõnab, et teadis täpselt, miks ta selle teekonna ette võttis ning hindas seetõttu ka neid hetki, kui oli raske. „Suuri hirme mul üksinda matkamise ees pole ja mitte sellepärast, et ma naiivselt metsa läheks, vaid põhjusel, et ma ei lihtsalt ei võta hirme sinna kaasa. Omast käest võin öelda, et hirm kasvab üksi metsas veel suuremaks ning selline mõtteviis lihtsalt aitab mul ellu jääda,” sõnab naine ja lisab, et kõhedust tekitavatel hetkedel otsustas ta hirmul minna lasta.

Nii polegi tal otseselt hirmutavat kogemust välja tuua, kuigi üks vahva seik meenub küll. „Mõni aeg tagasi kuulsin läbi une telgi kõrval tugevat müdinat ja sain kohe aru, et tegemist on mingisuguse sõralisega, aga ei saanud kohe aru, kellega.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega